Skoone bastioni all magab haruldane veelendlane ja roomab sinine tigu
Krister Kivi, ajakirjanik
4. november 2022,
- Bastion on paljudele loomadele elupaik, nende kodu.
- Põhilised bastioni asukad on nahkhiired.
- Keskkonnaekspert Kopamees: on oht, et sealsed loomakesed müüritakse elusalt sisse.
Tallinna Rannavärava mäe renoveerimine on tekitanud muinsus- ja
keskkonnakaitsjatele vahel omajagu pingeid, viimaste hinnangulvõidavad praeguse seisuga müürid ning kannatab looma- ja
taimeriik.
17. sajandist pärit kaitserajatisel Skoone bastionil on esimese tööetapi
käigus langetatud puid ja põõsaid, eskarpmüürid puhastest kividest uuesti
laotud ja muruvaibaga kaetud. Abilinnapea Madle Lippus (SDE) kõneleb
meedias kohvikutest, paviljonidest ja mänguväljakutest, mida alale
rajada, ent samal ajal on bastion paljudele loomadele elupaik – nende
kodu.
Umbes ühe-kahe sentimeetri laiuse kojaga eresinine tigu oli bastioniasukaist
kõige silmatorkavam.
Salapärane sinine tigu
Postimehe ajakirjanik, linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni
ekspert Gilleke Kopamees (EKRE) ja nahkhiireuurija Lauri Lutsar leidsid
bastioni vanemasse ossa tehtud ekskursiooni ajal kindlustuskäigu seinalt
kummaliselt eresinist värvi teo, kes jäi kohapeal määramata. Siin-seal
kõlkus vett täis käigupõrandate kohal ka valgeid ämblikukookoneid, mis
tõenäoliselt annavad tunnistust haruldase ja Eesti suurimate hulka
kuuluva koopaämbliku tegemistest. Tartu Ülikooli selgrootute zooloogia
kaasprofessor Toomas Esperk ütles hiljem kõhtjalgse foto kohta, et
kahtlustab seal olevat kas suure helkteo (Oxycilus cellarius) või küüslaugu
järele lõhnava väikse helkteo (Oxychilus alliarius), kel mõlemal keha
sinine ja keda võib kohata harva.
Põhilised bastioniasukad on siiski nahkhiired, keda Lutsar leidis end juba
talveunne sättinuna eest esialgu kaks: ühe põhja-
nahkhiire ja ühe
veelendlase. Mõlemad on teise kaitsekategooria liigid, teine neist aga
haruldasem. Kuna nahkhiired on kaitsealused, tuleks nende uurijate sõnul
Skoone bastioni renoveerimistööde käigus arvestada sellega, et
loomakestel on tavaks seal talvitumas käia. Kui praod, kus nahkhiired
ennast peidavad, mördiga täita, võivad tiivulised maksta oma eluga.
Kolimine nahkhiirte puhul alati häid tulemusi ei anna.
Oht elusalt müüritud saada
Keskkonnaekspert Kopamees ütles, et kuigi Skoone bastioni müüritise
rekonstrueerimine on teatud ulatuses hädavajalik, ähvardab seal elavaid
loomakesi oht elusalt sisse müüritud saada. Ka häirib teda bastionil
kasvavate vanade puude mahavõtmine, merepoolse valli muldkeha
koorimine ja seal kasvava põõsastiku hävitamine.
«Siin elavad tolmeldajad, siin toituvad ja puhkavad kevadel ja sügisel
rändlinnud, samas varjavad metsjänesed oma poegi ja end päevasel ajal,
ka elavad siin nirgid ning just praegu on nõlva põõsaste alla kulusse
teinud talvepesad siilid,» rääkis Kopamees.
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris
Duboviku väitel tuli Skoone bastioni müüride kohal kasvanud eakaid puid
ja põõsaid maha võtta, sest nende juured kahjustavad käikude lage ning
lõhuvad müüre. «Bastionimüüre pole põhjalikult restaureeritud umbes
sadakond aastat, tehtud on vaid hädapäraseid avariitöid,» ütles ta ja lisas,
et kui müüridega poleks midagi ette võetud, oleks bastion lagunenud ja
kesklinna tekkinud metsistunud ala.
Duboviku kinnitusel väheneb Skoone bastioni müüride rekonstrueerimise
tulemusena piirkonnas haljastuse maht, kuid see ei avaldavat olulist mõju
tolmeldajate, lindude ja väikeimetajate pikaajalisele seisundile piirkonnas.
Ka pole talle teadaolevalt nahkhiired seni Skoone bastioni
talvitumiskohana kasutanud – kahe nahkhiire värsket leidmist ei pea
Dubovik bastioni restaureerimise jätkamisele takistuseks. Küll aga võib
tema meelest edaspidi Tallinna bastionivööndi pargi puudele kinnitada
nahkhiirtele varjekaste, et suurendada nende suviseid pesitsusvõimalusi.
Skoone bastioni restaureerimisega alustati 2017. aastal Suure
Rannavärava poolsest osast, põhiosa teisel pool Rannamäe teed hakati
korrastama mullu. 2017. aastast on restaureerimisele, projekteerimisele,
arheoloogilistele uuringutele ja ehitustööde järelevalvele kulunud ligi 720
000 eurot. Eskarpmüüride restaureerimisega loodab linn lõpule jõuda
2024. aastaks, sellele peaks järgnema bastionipealse ja vallikraaviga
seotud tööd.
Mõeldud kaitserajatiseks
Skoone bastioni projekteeris 1683. aastal Rootsi kuningriigi
peafortifikaator Erik Dahlberg ning muldkindlustus valmis
esialgsel kujul 1704. aastal. 19. sajandi teisel poolel kujunes see
linnaelanikele meeldivaks jalutuspaigaks, kust käidi kaemas ka
sadamasse saabuvaid laevu. Enne Rannamäe tee rajamist 1932 oli
bastion vanalinnaga ka orgaaniliselt seotud. Alates 1945. aastast
tegutses bastionis Nõukogude merevägi, 1948. aastal rajati sinna
puhkepark. 1990 läks bastion kaitseministeeriumi kätte, hiljem
anti see taas üle Tallinna linnale.
käigus langetatud puid ja põõsaid, eskarpmüürid puhastest kividest uuesti
laotud ja muruvaibaga kaetud. Abilinnapea Madle Lippus (SDE) kõneleb
meedias kohvikutest, paviljonidest ja mänguväljakutest, mida alale
rajada, ent samal ajal on bastion paljudele loomadele elupaik – nende
kodu.
Umbes ühe-kahe sentimeetri laiuse kojaga eresinine tigu oli bastioniasukaist
kõige silmatorkavam.
Salapärane sinine tigu
Postimehe ajakirjanik, linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni
ekspert Gilleke Kopamees (EKRE) ja nahkhiireuurija Lauri Lutsar leidsid
bastioni vanemasse ossa tehtud ekskursiooni ajal kindlustuskäigu seinalt
kummaliselt eresinist värvi teo, kes jäi kohapeal määramata. Siin-seal
kõlkus vett täis käigupõrandate kohal ka valgeid ämblikukookoneid, mis
tõenäoliselt annavad tunnistust haruldase ja Eesti suurimate hulka
kuuluva koopaämbliku tegemistest. Tartu Ülikooli selgrootute zooloogia
kaasprofessor Toomas Esperk ütles hiljem kõhtjalgse foto kohta, et
kahtlustab seal olevat kas suure helkteo (Oxycilus cellarius) või küüslaugu
järele lõhnava väikse helkteo (Oxychilus alliarius), kel mõlemal keha
sinine ja keda võib kohata harva.
Põhilised bastioniasukad on siiski nahkhiired, keda Lutsar leidis end juba
talveunne sättinuna eest esialgu kaks: ühe põhja-
nahkhiire ja ühe
veelendlase. Mõlemad on teise kaitsekategooria liigid, teine neist aga
haruldasem. Kuna nahkhiired on kaitsealused, tuleks nende uurijate sõnul
Skoone bastioni renoveerimistööde käigus arvestada sellega, et
loomakestel on tavaks seal talvitumas käia. Kui praod, kus nahkhiired
ennast peidavad, mördiga täita, võivad tiivulised maksta oma eluga.
Kolimine nahkhiirte puhul alati häid tulemusi ei anna.
Oht elusalt müüritud saada
Keskkonnaekspert Kopamees ütles, et kuigi Skoone bastioni müüritise
rekonstrueerimine on teatud ulatuses hädavajalik, ähvardab seal elavaid
loomakesi oht elusalt sisse müüritud saada. Ka häirib teda bastionil
kasvavate vanade puude mahavõtmine, merepoolse valli muldkeha
koorimine ja seal kasvava põõsastiku hävitamine.
«Siin elavad tolmeldajad, siin toituvad ja puhkavad kevadel ja sügisel
rändlinnud, samas varjavad metsjänesed oma poegi ja end päevasel ajal,
ka elavad siin nirgid ning just praegu on nõlva põõsaste alla kulusse
teinud talvepesad siilid,» rääkis Kopamees.
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris
Duboviku väitel tuli Skoone bastioni müüride kohal kasvanud eakaid puid
ja põõsaid maha võtta, sest nende juured kahjustavad käikude lage ning
lõhuvad müüre. «Bastionimüüre pole põhjalikult restaureeritud umbes
sadakond aastat, tehtud on vaid hädapäraseid avariitöid,» ütles ta ja lisas,
et kui müüridega poleks midagi ette võetud, oleks bastion lagunenud ja
kesklinna tekkinud metsistunud ala.
Duboviku kinnitusel väheneb Skoone bastioni müüride rekonstrueerimise
tulemusena piirkonnas haljastuse maht, kuid see ei avaldavat olulist mõju
tolmeldajate, lindude ja väikeimetajate pikaajalisele seisundile piirkonnas.
Ka pole talle teadaolevalt nahkhiired seni Skoone bastioni
talvitumiskohana kasutanud – kahe nahkhiire värsket leidmist ei pea
Dubovik bastioni restaureerimise jätkamisele takistuseks. Küll aga võib
tema meelest edaspidi Tallinna bastionivööndi pargi puudele kinnitada
nahkhiirtele varjekaste, et suurendada nende suviseid pesitsusvõimalusi.
Skoone bastioni restaureerimisega alustati 2017. aastal Suure
Rannavärava poolsest osast, põhiosa teisel pool Rannamäe teed hakati
korrastama mullu. 2017. aastast on restaureerimisele, projekteerimisele,
arheoloogilistele uuringutele ja ehitustööde järelevalvele kulunud ligi 720
000 eurot. Eskarpmüüride restaureerimisega loodab linn lõpule jõuda
2024. aastaks, sellele peaks järgnema bastionipealse ja vallikraaviga
seotud tööd.
Mõeldud kaitserajatiseks
Skoone bastioni projekteeris 1683. aastal Rootsi kuningriigi
peafortifikaator Erik Dahlberg ning muldkindlustus valmis
esialgsel kujul 1704. aastal. 19. sajandi teisel poolel kujunes see
linnaelanikele meeldivaks jalutuspaigaks, kust käidi kaemas ka
sadamasse saabuvaid laevu. Enne Rannamäe tee rajamist 1932 oli
bastion vanalinnaga ka orgaaniliselt seotud. Alates 1945. aastast
tegutses bastionis Nõukogude merevägi, 1948. aastal rajati sinna
puhkepark. 1990 läks bastion kaitseministeeriumi kätte, hiljem
anti see taas üle Tallinna linnale.
Vastused puuduvad