seni, kuni “linnapea” rolli täidab Madle Lippus...

PÄEVA FOOKUS | Lippuse eestvedamisel purjetavad sotsid nimelt tohutu kiirusega oma “portofranco” poole.

Evelyn Sepp Eestimaa Roheliste kaasjuht 

Meid on peaaegu põlvkond, kes on Keskerakonna võimu all pealinnas ülesse kasvanud. On olnud ka lisandusi ja satelliite, aga käekiri on olnud vankumatu. Seega on hea, et see aeg sai nüüd läbi.  
Samas on need sateliidid alati tõestanud praktilise tegevuse käigus seda, et olgu seal Vabaduse väljaku bändis kes iganes, nooti mängivad kõik Keskerakonna taktikepi järgi. See oli ka Kõlvarti juhtimisel nii - sotsid etendasid sealt ei muud kui Keskerakond vol 2. See on ka põhjus, miks praegune olukord tundub esialgu nagu “võimuvahetus 360 kraadi” - ehk kõik on uus ja täpselt sama.

Kui paar päeva tagasi oli veel lugeda moraalsetest heitlustest ja koguni viiest põhjusest, miks sotsid peaksid praegusest võimuliidust lahkuma, siis tänaseks tasub meenutada - kogu lugu on geneetiline ja mitte jõustunud kohtuotsus ei ole küll mingi “väärtuspõhine” alus. Kui see nii olnuks, poleks sinna koalitsiooni pidanud kunagi minemagi. Seega kena mõttelõng muidugi: 1 - Porto Franco, 2 - idapoliitika, 3 - korruptsioonirisk, 4 - uued võimalused uues koalitsioonis, 5 - stabiilsus.

Alustame viimasest - nelja või viie partneriga on stabiilsus selgelt väiksem kui ühega. Uued võimalused - muidugi! Seni, kuni “linnapea” rolli täidab Madle Lippus, on päris kõhe olla. Läbipaistvast poliitikast on tema käekiri nii kaugel kui Maa Kuust.

Tänaseks on kinnistunud tõdemus, et jagades Keskerakonna vereringet ja toiduahelaid, on sotsidel sama poliitiline repertuaar ja käekiri. Jutud rattaringlusest kui prioriteedist on nunnud muidugi. Eriti, kui samal ajal käivad foonil hoopis ühed teised lood. Lippuse eestvedamisel purjetavad sotsid nimelt tohutu kiirusega oma “portofranco” poole. Võime seda “hellitavalt” hakata kutsuma “Metro Capitali” kaasuseks.

Ütleks, et üle laipade ja avaliku huvi. Kas kõigil neil teistel jõududel, keda on palju, kel on hammas verel, kes on riigi tasandil kui mitte täielikult läbi kukkunud, siis vähemalt täielikku ummikusse jõudnud, on selgroogu, et see ära hoida, julgen kahelda.

Kui on soovi üksikasjadega end kurssi viia, võib tutvuda selle ülevaatega, aga üldjoontes puudutab see juhtumit, kus abilinnapea rullib läbi huvide konflikti, üle kogukonna ja avalike huvide vastaselt soovib Laululava ümbruse täisehitamist.  

Tema poolt pressitava planeeringu edasi menetlemiseks puudub nii avalik huvi, vajadus kui ka muud arukad argumendid. Küll aga muudaks selle plaani läbi minek linnale kuuluva Lauluväljaku arendamise ning edasise, näiteks laulupidude korraldamise, sisuliselt võimatuks.

Igaks juhuks lisan veel, et tegemist on täieliku “15-minuti linna kontseptsiooni” rohepesuga!

Punaste roosidega rohepesu ei tohi jätkuda!
Värske linnapea asendaja tegevust kogumis vaadates tundub see tervikuna pehmelt öeldes kultuurivaenulik: samas koosluses küpseb looduskaitsealuse Tammsaare pargi täisehitamine Estonia tarbeks, UNESCO kaitsevööndi ja väärtuste kuu peale saatmine, Linnahalli lammutusplaanid lisaks Lauluväljaku marginaliseerimisele. Need on vaid mõned üksikud “pärlid”.

Ja siis see idapoliitika ja korruptsioonirisk. Lubage naerda. Partei(d), kelle esindajad kaitsevad Venemaa kodanike valimisõigust, kes ei jäta ühtegi punaste nelkidega riitust vahele, ei Tallinnas, Kohtla-Järvel ega Narvas. Lippuse arvates toimub praegu “Ukrainas konflikt” - noh, nagu Venemaa sõjaline operatsioon vmt, mis lihtsalt “venib”. Lisaks on Reformierakonnal oma “idaraha” skandaal, sotsidest rääkimata. Nende suurannetaja on sealt teenituga toetanud püsivalt Sotsiaaldemokraatide idapoliitikat, mis ei erine Keskerakonnast karvavõrdki. Olgu siis kodakondsuse, Venemaa kodanike valimisõiguse, Narva tanki, 9. mai “vabastamiseriitused” või muude eelnimetatutega seotud moraalsed valikud.  

Seega jäägu jutt “väärtusotsustest” nüüd küll lühikeseks.  

Nii ongi oluline mõista, et 1,5 aastat on päris pikk aeg. Toiduahelate lõhkumiseks võib piisata kui on soovi, aga elu on näidanud, et seda soovi pole. Võim pealinnas on magus, stabiilsust ei paista, ja ausalt öeldes on segane ka see väärtuste jagamise küsimus. Kõik need samad poliitilised moosekandid, kes Keskerakonnast on ümber asunud või Sotsides seni tooni andnud, on ju ringiga paja ääres tagasi.

Palun arukaid ja ausaid valikuid, eriti keskkonnaküsimustes. Punaste roosidega rohepesu ei tohi jätkuda!