LIIS KURESOO ⟩ Miks peab riigilt seaduste täitmist kohtus nõudma?
Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert
20. märts 2024,
- Loodusväärtuse hoidmiseks loodud direktiivi pole Eestis siiani järgitud.
- Komisjon andis Eesti riigile veel pisut aega, et meie seadused ja praktika nõuetega kooskõlla viia.
- Riigikohtu värsked lahendid näevad ette hoopis teistsugust lähenemist keskkonnamõjude kaalumisel.
Ajalehes Postimees ilmus mõni aeg tagasi ülevaade, kuidas raiet lubavate metsateatiste taotlemine paisus Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel kaitsealadel kuuekordseks. Põhjuseks keskkonnaameti eelhoiatus, et peagi hakatakse kaitsealade raiete keskkonnamõjusid hindama. Natura 2000 võrgustiku kaitset reguleerivad Euroopa Liidu direktiivid kehtivad Eestis juba 2004. aastast, mil liitu astusime. Paraku ei ole seda loodusväärtuse hoidmiseks loodud direktiivi Eestis siiani järgitud. Seega on riik 20 aastat Euroopa Liidu õigust rikkunud. Teavitusega andis keskkonnaamet justkui viimase võimaluse Natura 2000 aladel õigusvastaselt raiuda. Seda, et metsaraiete lubamisega on Eestis väga suured probleemid, kinnitavad ka mitmed viimase aja kohtulahendid.
Robot ei suuda raiete mõju hinnata
Möödunud aasta novembri lõpus võitis Eesti Metsa Abiks kohtulahendi, mis käis läbi kolmest kohtuastmest. Võit saadi keskkonnaameti vastu, kes oli väljastanud raieload Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ontika loodusalale raiete keskkonnamõjusid hindamata. Loa väljastamise taga ei olnud inimene, vaid algoritm – loa taotlused olid läbinud n-ö automaatkontrolli. Loa väljastas robot, kes ei ole võimeline analüüsima raietegevusega seotud keskkonnamõjusid, mis loodusväärtuslikku Natura 2000 ala kahjustada võivad.Keskkonnaamet nentis pärast Ontika kohtuotsust, et on sunnitud oma praktikat muutma, paraku on aga aastate jooksul õigusvastaselt ning keskkonnamõju hindamata jättes kahjustatud ulatuslikult kaitsealuseid loodusväärtusi. Ohtralt näiteid selliste juhtumite kohta leiab riigikontrolli tänavu kevadel ilmunud auditist «Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades».Vaidlus Natura 2000 aladel lubatavate tegevuste üle, mis kohaliku kohtusüsteemi kolmest astmest läbi käies lahendatud sai, on tegelikult olnud juba määratu pikk.
Järjepidev looduse kahjustamine võib kaasa tuua trahvid
Vaidlus Natura 2000 aladel lubatavate tegevuste üle, mis kohaliku kohtusüsteemi kolmest astmest läbi käies lahendatud sai, on tegelikult olnud juba määratu pikk. Süsteemsele probleemile on osutanud teiste seas ka Euroopa Komisjon, kes tõi välja Eesti riigi tegevuse vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Nimelt algatas Euroopa Komisjon 2021. aastal samal põhjusel Eesti suhtes rikkumismenetluse ning eelmise aasta novembri keskel saadeti Eestile n-ö põhjendatud arvamus, mis on märk sellest, et probleemidele tähelepanu juhtimise aja jooksul ei ole neid suudetud ära lahendada ning nüüd võidakse karmimaks minna.
Komisjon andis Eesti riigile veel pisut aega, et meie seadused ja praktika nõuetega kooskõlla viia ja lõpetada loodusväärtuste kahjustamine. Kui seda teha ei suudeta, siis pöördub komisjon Euroopa Kohtusse ning Eestile võidakse määrata üüratud trahvid ELi õiguse rikkumise eest.
Mõni aeg enne Ontika juhtumit pidi riigikohus samuti hindama roboti väljastatud metsateatiste õiguspärasust. Sedapuhku oli luba väljastatud rohevõrgustiku tuumalale Pärnumaal Pärakülas ning kaebajaks kohalik MTÜ Päraküla selts. Mullu septembris jõustunud riigikohtu otsuses jõuti samuti järeldusele, et taolistel aladel ei ole õige kasutada lubade väljastamisel automaatset algoritmi, sest menetlus peab vastama nii uurimispõhimõttele kui ettevaatuspõhimõttele.
Metsateatise registreerimisel rohevõrgustikus tuleb kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. Samuti on kohtu hinnangul tarvis kaasata avalikkust. Sealjuures peab jääma vastuväidete esitamiseks vähemasti nädal, enne kui metsateatis kehtima hakkab. Lahend tähendab seda, et keskkonnaamet peab ka rohevõrgustiku aladel raieteatisi teisiti menetlema. Paraku on pikalt kasutuses olnud väära praktikaga kaasnenud rohevõrgustikku kuuluvatele metsadele kahjustamise ulatuses, mida keegi isegi hinnata ei oska. Nimelt puudub riigil ülevaade, kui palju metsateatisi realiseeritakse ehk metsi päriselt maha raiutakse – jooksvat adekvaatset ja asukohapõhist raieinfot lihtsalt praegu ei koguta.Vabaühendused RMK kohtukulusid katma ei pea
Nende kahe märgilise lahendi valguses on väga tähtis välja tuua veel üks oluline otsus, mis kaasnes Ontika loodusala puudutava vaidlusega. Nimelt kinnitas riigikohus taaskord, et Riigimetsa Majandamise Keskus on haldusorgan. See tähendab lihtsalt öelduna seda, et kui vabaühendused edaspidi riigimetsas tehtavate raiete õiguspärasuse väljaselgitamiseks kohtusse pöörduvad, ei ole enam vaja karta hiigelsuuri kaasnevaid kohtukulusid, sest haldusorganile kohaselt peab RMK suutma ennast ise, ilma advokaate kaasamata, kohtus kaitsta.
Vabatahtlike väsimatu ja ennastsalgav töö ning eraisikute annetused on lõpuks toonud väga reljeefselt päevavalgele meie oma ametkondade keskkonnaalased möödapanekud ja lausa õigusrikkumised.
RMK on varem nõudnud vabaühendustelt oma palgatud advokaatide kinnimaksmist ning neid nõudeid on osaliselt ka alama astme kohtud rahuldanud. Vabaühenduste jaoks võib suurte kohtukulude väljamõistmine aga osutuda oluliseks takistuseks kohtusse pöördumisel ning looduse ja seaduse täitmise eest seismisel. Õnneks on riigikohus Ontika asjas tehtud määrusega kinnitanud, et RMK-l ei ole võimalik enam keskkonnakaitse vabaühendusi n-ö vaigistuskaebustega (üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi, ingl SLAPP) keskkonnaotsuste vaidlustamise juurest eemale hoida.
Kuidas panna riik seadust täitma?
Siinkohal võtan mütsi maha kõigi nende kodanikuühenduste ees, kes on meie looduse hoidmise nimel oma kulude ja kirjadega palju aastaid kohtuteed tallanud. Ka olukorras, kus mitmeid organisatsioone ähvardasid võimalikud kolmandate osaliste õiguskulude nõuded, MTÜde puhul tähendab see juhatuse liikmete jaoks näiteks vastutust oma isikliku varaga.Vabatahtlike väsimatu ja ennastsalgav töö ning eraisikute annetused on lõpuks toonud väga reljeefselt päevavalgele meie oma ametkondade keskkonnaalased möödapanekud ja lausa õigusrikkumised. Riigikohtu värsked lahendid näevad ette hoopis teistsugust lähenemist keskkonnamõjude kaalumisel ja avalikkuse kaasamisel, kui seda senini tehtud on.
Samas kutsus aga keskkonnaameti metsaosakonna juhataja hoopis 22. veebruaril toimunud infopäeval üles keskkonnaaktivistidele kahjunõudeid esitama. See on eriti küüniline, teades, et keskkonnaamet on aastaid õigusvastaselt raieteatisi väljastanud ning tänu aktivistide tööle on see nüüd lõpuks selgeks saanud.
Kuidas peaks siis riik edasi tegutsema? Keskkonnahoiuga ei peaks ju pidevalt tegelema kohtunike vahendusel. Kindlasti tuleb kiiremas korras keskkonnaameti senist praktikat nii rohevõrgustikus kui Natura 2000 alade metsateatiste menetlemisel muuta, viimast nõuab ka Euroopa Komisjon. Samas on keskkonnaameti ressursid napid ning seetõttu on oluline, et amet ei teeks seda üksi. Kliimaministeerium peab siin vastutajana võtma juhtrolli ja ühtlasi välja selgitama, miks ja millises ulatuses on aastaid lubatud looduskeskkonna hoidmiseks mõeldud aladel tekitada keskkonnakahju ning kuidas seda heastada. Lahenduse leidmisesse tuleks sisuliselt kaasata ka keskkonnakaitsega tegelevad vabaühendused, kes on olnud sunnitud palju aastaid kohtuteed käima, et riigiasutust seadust täitma panna ning on lahendamist vajavate probleemkohtadega hästi kursis.