UUed kortermajad lauluväljaku kõrval...

Kadri Tammepuu, ajakirjanik
21. detsember 2023, 00:01

Tallinna lauluvaljaku naabruses asuva Eesti Näituste messikeskuse alale, aadressil Pirita tee 28 planeeritav elamuarendus on aastaid põrganud kogukondade tugevale vastuseisule.

Peagi valmib Pirita tee äärse uue elurajooni detailplaneering, mille vastu on kohalikud sõdi­nud aastaid ja kahtlusta­vad nüüd abilinnapea Madle Lippuse (SDE) huvide ristumist arenda­jaga, mida linnajuht ise kategooriliselt eitab.

Nüüd on detailplaneeringu parandatud versioon praktiliselt valmis. «Lasteaed ehitatakse suuremaks – endise nelja rühma asemel tuleb sinna kuus,» kinnitas linnaarenduse eest vastutav Tallinna abilinnapea Lippus.

Kogukonna esindajate sõnul oli just Lippus see, kes jaanuaris Pirita tee 28 detailplaneeringu kiireloomulisena linnavalitsuse päevakorda lülitas.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus kinnitas, et suhtub Eesti Näituste ala arendaja Metro Capitali detailplaneeringusse samamoodi, nagu kõigisse teistesse, kuigi tema hea tuttav Ave Habakuk, kes töötab Tallinna keskkonna- ja kommunaalametis arendusjuhina, on samal ajal ka Metro Capitali kasusaajate ringis.

Lippus süüdistusega ei nõustu. «Mingit kiirustamist toona küll ei olnud. Eelnõu võeti päevakorrast välja, sest linnapea Mihhail Kõlvart tahtis olla selle arutelu juures,» toonitas ta ja selgitas oma laualt läbi käivate dokumentide rutiinset liikumist: kui ta detailplaneeringu kinnitab, läheb see linnavalitsuse päevakorda, mis avalikustatakse päev enne istungi toimumist.

Lauluväljaku majad pole mähelaste asi

Kogukonnaaktivistid on aga valvel, et mitte maha magada hetke, kui «planeering taas mütsist välja võetakse». Muidu tuleb hiljem õigust otsida kohtust, kus sedasorti vaidlused võidab enamasti omavalitsus, sest nemad esindavad avalikkust.

Inimesed tajuvad, et pärast Russalka ristmikku algab Pirita, seda enam, et neil ei ole sealt kusagile mujale sõita.

«Teile ei pruugi meeldida, aga meile see meeldib,» meenutas linna põhjendust Mähe Seltsile Erik Vest, kellele algul väideti, et kesklinna linnaosas paiknev arendus pole juriidilises mõttes üldse Pirita ega Mähega seotud. «Kuid inimesed tajuvad, et pärast Russalka ristmikku algab Pirita, seda enam, et neil ei ole sealt kusagile mujale sõita.»

Ümbruskonna rahva mure on liiga suur liikluskoormus Pirita teel. Sama kinnitas mõni aasta tagasi läbi viidud uuring. Olukorda on küll parandanud Reidi tee valmimine, kuid Piritale ja Viimsisse on lisandunud ka uusarendusi.

Lippuse sõnul näeb kava ette kuni 411 uue parkimiskoha rajamist – seda reguleerib linnavolikogu poolt kehtestatud normatiiv. «Alati võib ju hiljem vähem teha, täpne kohtade arv lepitakse kokku ehitusprojektis,» nentis ta.

Vest on aga kindel, et kui sinna saab planeeringu järgi välja ehitada 1,2 parkimiskohta korteri kohta, siis arendaja seda ka teeb, sest investeering tuleb tagasi teenida. Kui aga välja hõigataks, et valmimas on autovaba piirkond, kus parkimiskohti oleks kümme korda vähem, aga sellevõrra rohkem rohealasid, lapsi võiks rahulikult õue lasta, keegi ei tossuta akna all, muutuks ka korteriostjate profiil.

Sõnad ja teod ei lähe kokku

Kogu lauluväljaku ümbrust terviklikult võttes võivad Vesti hinnangul sinna kerkida kodud 2000–2500 inimesele – see on nagu Otepää linn, kust tõmmatakse läbi uued tänavad. «No ei ole vaja! Aga meie ettepanekule vastati, et vaatame seda järgmistes etappides. Millised need veel on? Lippuse eestvõttel koostati ju linnakeskkonna kava 2035, võtku see ette ja tehku selle järgi,» pakkus Mähe seltsi juht, kelle arvates ei lähe linnajuhtide sõnad ja teod kokku.

Tallinna lauluväljaku juhi kogemus räägib, et lubadused kipuvad olema nagu soe õhk – täna öeldakse jaa, homme ei – sellepärast tuleks kokkulepped alla kirjutada enne Pirita tee 28 detailplaneeringu kinnitamist.

Tallinna lauluväljaku juht Urmo Saareoja toonitas, et ka nemad koos koorijuhtidega on kurvad, sest elamuehitus Eesti Näituste alal toob kaela uusi muresid. Ta selgitas, et mida rohkem on tulevikus väljaku kõrval elanikke, seda sagedamini pöörduvad tema poole ka inimesed, kes ei mõista, miks laulupidu seal üldse läbi viiakse.

Saareoja toob vastupidise käitumise näitena välja lõunanaabrid, kes hiljuti laiendasid oma laulupidude koha – Mežapargi – Läti suurimaks kontserdipaigaks. Kui Eesti tahab laulupeo traditsiooni jätkata, võiksime lätlastest eeskuju võtta, arvas ta.

Kindel on aga see, et kui arendus tuleb, kaob ära laulupeo osalejatele mõeldud toitlustuskoht, mille tõttu peab halvimal juhul tulevikus piirama osalejate ja publiku arvu suurüritustel. Samuti muutub kehvemaks igasugune logistika. Augustis maailmaturnee ajal ka Eestit väisanud Kanada megastaar Weekndile tõid lavatehnika kohale 60 rekat.

Laulupidude eest vastutav kultuuriminister Heidy Purga (RE) on asjaosalistega kohtunud, kuid otsusteni pole jõutud, aga soov lahendust leida on olemas, öeldi Postimehele ministeeriumist.

Laulupidude tulevik on hall

Saareoja rääkis, et lauluväljaku juhtkonna mure peale öeldi neile, et riigil Metro Capitalilt maa välja ostmiseks raha pole. Linnavalitsusest lisati, et kui riik appi ei tule, siis üksi ei osta sealt maad ka nemad. Küll on mõlemaga juttu olnud tulevikus ürituste ajaks asendusmaa kasutusse andmisest Fahle aias ja Mäe tänava kinnistutel. «Selle teadmisega alustame heas usus laululava uut detailplaneeringut. Nii ideaalne, nagu praegune lahendus, see olema ei saa, aga põhimõtteliselt saaks hakkama.» Saareoja lisas, et töö planeeringuga läheb raisku, kui mõni neile lubatud maatükkidest peaks hiljem kasutusest välja langema.

Lippuse sõnul on linn ootel, milline plaan arhitektidelt tuleb. «Pärast seda saame arutama hakata. Fahle pargi maadel on ka riiklik rohekaitseala, kuhu midagi ehitada on üpris keeruline.»

Kõige varem valmib laululava ümberehitus 2030. aastaks. Kuid veel enne tahetakse maha pidada kaks, kui mitte kolm laulupidu, mille jaoks vajavad korraldajad vähemalt osalist Eesti Näituste kinnistu kasutamise õigust. Praegu on selleks läbirääkimised Metro Capitaliga pooleli. «Lubadused kipuvad olema nagu soe õhk – täna öeldakse jaa, homme ei – sellepärast tuleks kokkulepe alla kirjutada enne Pirita tee 28 detailplaneeringu kinnitamist,» arvas Saareoja.

Tallinna lauluvaljaku naabruses asuva Eesti Näituste messikeskuse alale, aadressil Pirita tee 28 planeeritav elamuarendus on kaldu arendajate suunas ega arvesta linna enda poolt koostatud tuleviku linnaruumi kavaga, arvavad kodanikeühendused. Ajast ja arust plaan

Vest Mähe seltsist leidis, et detailplaneeringu kavand on aga ajast ja arust. «Arendada tuleb, kui see loob väärtust juurde, kuid Pirita teele, kust ei ole võimalik mitte kusagile mujale sõita, luuakse sisuliselt linn, millele ei pakuta teenuseid.» Lisaks lasteaiale oleks sinna vaja poode, töö- ja koolikohti, mille järele tuleb sõita Piritale või kesklinna, kus koolikohti napib juba praegu. Teenustele oleks aga koha peal juurde vaja ühiskondliku otstarbega maad.

Kohalikke esindav Soraineni advokaat Carri Ginter märkis, et praegu on sellel maal hind, millega kannataks veel osta, aga kui detailplaneering ära kinnitada, tõuseb hind kuni neljakordseks. «Arendajal ei ole seal mingit õiguspärast ootust, sest tema ostis maa täpselt sellise planeeringuga, mis seal praegu on – üldplaneeringu järgi lubatakse sinna ehitada väikeelamuid ja ühiskondlikke asutusi.»

«Suure pildi nägemine on linnal väga nõrk ja liiga palju kaalust väljas arendajate poolele,» arvas Vest, kellele on linn öelnud, et kuna planeeringut on tehtud juba üle kümne aasta, tuleb see nüüd vastu võtta.

Lippus toetab praegust kava, sest see mahub 15-minuti linna mudelisse, kus põhiline eluks vajalik on veerandtunnise teekonna kaugusel. Lisaks tuleb luua uusi liikumisteid ja parandada ühistranspordivõrku, et vähendada autostumist.

Sinna ei pruugi palju inimesi elama minna, sest korterid ehitatakse jõukatele investeeringuks.

«Inimene sõidab ka kastirattaga ja sinna ei pruugi ilmtingimata palju inimesi elama minna, sest korterid ehitatakse jõukatele investeeringuks,» on ta öelnud kogukonnale.

«Autostumist see plaan küll ei vähenda,» usub ka Maarjamäe ja Pirita-Kose elanike esindaja Indrek Hein, kes samuti ei mõista, miks Lippus lauluväljaku-äärset arendust praegusel kujul nii tugevalt surub, kuigi detailplaneering ei vasta üldplaneeringule ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) on tegemata.

Postimehe küsimusele miks ei tehta asju loogilises järjekorras – esmalt üld-, seejärel detailplaneering –, kui arendus nii palju paksu verd tekitab, jättis Lippus sisuliselt vastamata: «Üldplaneeringu esmane eskiis peaks lähiajal valmima, kuid see ei hakka reguleerima täpselt kõiki detailplaneeringutes kajastatavaid põhimõtteid.»

Ehk plaane tehakse üksteisest sõltumatult, sest eskiis ei tähenda piirkonna uut kinnitatud üldplaneeringut, millest detailplaneering peaks lähtuma.

Lippus lisas, et KSHd ei ole Pirita tee 28 ala detailplaneeringu raames läbi viidud, sest 2011. aastal, kui planeering algatati, leiti, et seda pole vaja teha.

Tallinna lauluvaljaku naabruses asuva Eesti Näituste messikeskuse alale, aadressil Pirita tee 28 planeeritav elamuarendus aitaks luua looduslikult suletud piirkonda Otepää mõõtu magalarajooni, kus puuduvad kooli- ja töökohad.

Kellele on kiirustamine kasulik?

«Samal ajal ütleb abilinnapea, et me ei tohi asjaga rohkem viivitada,» märkis Hein ja lisas, et võib-olla aitab sellele avaldusele kaasa tõik, et linna keskkonna- ja kommunaalametisse on protsesside arendusjuhiks tööle võetud Ave Habakuk, kes on Lippuse hea tuttav ja kuulub ka Eesti Näituste ala arendaja Metro Capitali kasusaajate hulka (Habakuk on nõukogu liige sihtasustuses Marje ja Madis Habakuke SA, mille varade hulka kuulub ka osa Metro Capitalist). Habakuk allub linna keskkonna- ja kommunaalametis otse ameti juhatajale, amet aga annab välja KSHsid.

Habakuk ja Lippus asutasid koos MTÜ Elav Tänav ega varja, et neil on suur ühine huvi – parem linnaruum. Mida arvab Lippus võimalikust huvide konfliktist Habakukega, uuris Postimees.

«Ma ei ole isegi kindel, kas ta seal enam on. Mida näitab äriregister?» küsis abilinnapea vastu. Ta lisas, et neil on Habakukega praegu väga erinevad töölõigud. Esiteks ei tööta Habakuk igapäevaselt positsioonil, kus ta üksikute KSHdega kokku puutub. Kuigi protsessiga puutub ta kokku küll, möönis Lippus. «Aga üldiselt on nii, et kui huvide konflikt tekib, siis nende otsuste juurest inimene taandab end.»

Samuti eitas Lippus seda, nagu suhtuks ta Pirita tee 28 detailplaneeringusse kuidagi teisiti. «Minule on südamelähedased kõik planeeringud. Linna eesmärk on hakata seadust täitma, et detailplaneeringud kolme aastaga kehtestada,» kinnitas ta.

Linnapea Kõlvart märkis, et tema Habakuke taustast midagi ei teadnud, aga ta ei usu ka, et abilinnapeal oleks mängus isiklik huvi. Pealegi ei tee Lippus otsuseid ainuisikuliselt. Kuigi teatud riskid huvide konflikti tekkimiseks võivad sel juhul olla.

Habakuk selgitas, et kui ta tööle kandideeris, siis rääkis ta otsesele juhile oma seostest Metro Capitali ja EBSiga. «Veendusime ühiselt, et huvide konflikti siin pole. Minu roll on arendada organisatsiooni seestpoolt, et mu kolleegidel oleks hea töötada ja kuidas kõik otsused, mida tehakse, oleksid seotud Tallinna strateegia 2035 elluviimisega.» Habakuk lisas, et tema kirg on kaasaegne linnaruum ja hästi juhitud linn, ja kuna linnas oli toimunud rohkelt personali- ja suunamuutusi, siis ta tööle tuligi, sest nägi selles head eneseteostusvõimalust.

Kui Lippus on MTÜ Elav Tänav juhatusest taandunud, siis Habakuk on seal endiselt.

Elav Tänav on aga projektipartnerina kaasatud viis miljonit maksvasse europrojekti Mustamäe elukeskkonna uuendamiseks.

Habakuke sõnul on ka tema juhatusest lahkunud. «Kui äriregister näitab teisiti, siis võib-olla on keegi jätnud allkirja õigesse kohta panemata. Vaatan selle üle,» lubas ta.

Huvide konflikti kohta Lippusega sõnas ta: «Kui sa kolleegiga kokku puutud, räägid Tallinna asju ikka, aga seda küll eitan, et me koos Metro Capitali või EBSi asja ajame.»

Märtsis heitis MTÜ Maarjamäe Ühendus Eesti Näituste ala detailplaneeringule ette mitut asja

Lähipiirkonna elamute vee-, kanalisatsiooni ja elektrivarustus käib läbi Eesti Näituste kinnistu, kuhu veeti omal ajal torusid ja juhtmeid üsna suvaliselt. Keegi täpselt ei tea, kus midagi maa all on, aga ei planeeringus ega lammutusloas polnud sõnagi selle kohta, mis saab ühendustest pärast angaaride lõhkumist.

Teiseks unustas linn arendajale üle anda ligi 400 000 eurose kohustuse, mille eelmine maaomanik – Pirita Kinnisvara OÜ – oli lubanud linnale fooriristmiku väljaehitamise eest tasuda siis, kui detailplaneering kehtestatakse. Praeguseks on Pirita Kinnisvara OÜ Eesti Näituste ala edasi müünud ja oma tegevuse lõpetanud, kuid uuele omanikule – Metro Capitalile – oleks linn ilma kogukonna sekkumata kinkinud tasuta maksumaksja raha eest välja ehitatud liikluslahenduse.

Kolmandaks puudusid planeeringu dokumentides kokkulepped, kui suure ja mis kvaliteediga lasteaia peab arendaja 300 korteriga elurajooni ehitama. Samuti ei olnud ette nähtud trahvi või muud kohustust juhuks, kui lasteaed tegemata jääb.

Laululava ümbrus areneb ühtse visioonita 

1932. aastal keelas Tallinna linn elamute ehitamise Kadrioru ja Pirita vahele. Mereäärne ala oli ette nähtud parkmetsaks, kuhu rajatakse lauluväljak, näituste väljak ja vabaõhumuuseum. Viimase asemel rajati Eesti 100. sünnipäevaks Maarjamäe kommunismiohvrite mälestuspaik.

• Eesti Näituste endine omanik pidas juba 20 aastat tagasi plaani ehitada vabaks jäävale maatükile       tornmajad, kuid see ei teostunud.
• Viimastel aastatel on laululava lähistele Pirita tee äärde kerkinud mitu kõrget korrusmaja.
• Metro Capitali arendusala on linna üldplaneeringus eraldatud ühiskondlike ja puhkeehitiste alaks.
• Uue detailplaneeringuga tahetakse Pirita tee 28 maa otstarvet osaliselt muuta, mis lubaks sinna ehtada praegu lubatutest rohkem ja kõrgemaid – kuni kuuekorruselisi – elumaju.
• 
  

Euroopa Liit andis suvel viis miljonit eurot Mustamäe elukeskkonna uuendamiseks

Projektirahaga soovib linn rekonstrueerida Mustamäe ühe kvartali paneelmaju tehases toodetud elementidega.

• Teiseks eesmärgiks on euroraha toel parandada elamukvartali mikrokliimat, elavdada seal kogukonnategevusi ja luua seeläbi hubasem elukeskkond.
  
• Lisaks MTÜle Elav Tänav on projektipartneritena kaasatud TalTech, korteriühistute liit jt partnerid. Projekt lõpeb 2027. aastal.
  

Allikas: Tallinna linn

Metro Capitali tegelikud kasusaajad: 

      Ave Habakuk

• Helen Habakuk
• Iveta Habakuk
  
• Marje Habakuk
  
• Mart Habakuk
  
• Sulo Nigul
  

Allikas: äriregister