„Peame ise ära tegema,“ ütlevad Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) juhatuse liikmed 2019. aasta üldkoosolekul. „Kui jätame selle kellegi teise teha, võib tulla tulemus, millega me ei ole rahul.“ Nad räägivad parajasti puidusektori kliimaneutraalsuse analüüsi tellimisest. Järgmise aasta septembris kliimamõju analüüsi tellimist arutades sõnastatakse uuringu eesmärgid juba ette: see peab kinnitama puidusektori positiivset kliimamõju ja näitama sektorit innovaatilisena, olles „sisend poliitikakujundamiseks“.
Arvumaagia tähtsas uuringus
Uuringuid tellitakse aastate jooksul väga palju: alates arvamusküsitlustest ja meediamonitooringutest kuni tunduvalt nüansirikkamate uuringuteni. „Erinevad uuringud ja mõjuhinnangud on väga head investeeringud,“ ütleb EMPL-i üldkoosolekul 2022. aastal tollane liidu juhatuse esimees Raul Kirjanen.
Sama aasta lõpus arutatakse sektori süsinikubilansi uuringut. „EMPL peaks lahti defineerima, millistes kohtades selline uuring PR-i seisukohast annab väärtust,“ ütleb liidu juhatuse liige Lauri Raid. Teine juhatuse liige Ivar Dembovski on nõus. „See raport on vaja teha, et oleks võimalik neid arve kasutada ja näidata.“
(Olulisimateks uuringuteks saavad metsatööstuse sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsid. 2018. aasta jaanuaris tulevad esimesed pakkumised: üks on Ernst & Youngilt (EY) ja teine PricewaterhouseCoopersilt (PwC). Kohtumisel tundub odavama pakkumise teinud EY enesekindlam – kuid nendega on seotud probleem. „Natuke halb on see, et ei suudeta arvestada kaudselt loodavaid töökohti regioonipõhiselt,“ ütleb Tiit Nilson liidu juhatusest. EY tunnistab seda ka ise: neil puudub võime arvutada välja puidusektori regionaalset kaudset mõju. Pealegi on selle arvutuse alusandmed juba mitu aastat vanad.Uuringuga on aga kiire. EY pakub, et teeb selle maikuuks, kuid Raul Kirjaneni sõnul on selleks ajaks „rong läinud“. Vaja on varem. Samuti öeldakse, et EY peaks olema valmis oma analüüsi mitte ainult tegema, vaid ka avalikkuse ees kaitsma. Lõpuks valitaksegi hoolimata puudujääkidest võitjaks EY. Seda ei takista isegi EMPL-i palgatud suhtekorraldusbüroo Akkadiani toonase partneri Kadri Lainase sõnad, kelle arvates on nii EY-l kui ka PwC-l „avalikkuses selline maine, et tooge rahapakk ja meie kirjutame analüüsi, nagu vaja“.
Esimene vaheraport valmib juunis. Ootus on suur. „Kui raport on valmis, siis peame enne läbi käima erakonnad, ministeeriumid ja siis alles avalikkusele,“ ütleb Kadri Lainas. „See on präänik, mida saab erakondadele tutvustada, et saada võimalus nendega kohtumiseks.“ Ühtlasi arutatakse probleemi, mida ikkagi puidutööstuse sisse arvata. Statistika näitab üht, aga soovid on teised. „Me ei näi statistikas nii suured, kui me tegelikult oleme,“ lausub Jüri Külvik.
Kui uuring valmib, viiakse see Lainase retsepti järgi poliitikuteni. Asi töötab. „Meil on positiivne kogemus sotsiaal-majandusliku mõju uuringuga, mis töötab poliitikute seas väga hästi,“ ütleb 2020. aasta jaanuaris Raul Kirjanen. „Uuring on olnud tulemuslik ja poliitikud tänasid selle eest,“ raporteeritakse.
Juba kuu aega hiljem saadakse uue sotsiaal-majandusliku mõju uuringu pakkumine ning arutatakse, kas lasta arvutada ka sektori maksutulu riigile, kuid otsustatakse need arvud igaks juhuks välja jätta. „Sektor ekspordib ja ei ole aktsiisidega koormatud, maksutasumise edetabelis silma ei paista,“ tunnistatakse arutelus. „Vähendab sektori olulisust.“ Selle asemel keskendutakse tööjõumaksude esiletoomisele – ja sellest saab üks puidutööstuse olulisemaid kommunikatsioonisõnumeid.
Ikka ja jälle hakatakse avalikkuses kordama väidet, et puidusektoriga on seotud umbes 60 000 töökohta (pea iga kümnes töökoht Eestis). 2021. aasta aprillis lausub toonane keskkonnaminister Tõnis Mölder (Keskerakond) riigikogus: „Majanduslikus küsimuses – kui ma ei eksi, siis ühe Ernst & Youngi uuringu järgi – on iga 11. Eestimaa töökoht seotud just nimelt metsanduse ja metsandussektoriga.“ Hiljem kordavad seda samast puldist Heiki Hepner (Isamaa) ja EMPL-i juhatuse esimees Jaano Haidla.
Sotsiaal-majandusliku mõju uuringuid teeb EY aastate jooksul veel ja nendest saab üks kommunikatsiooni võtmekomponente. „Väga palju oleme keskendunud Ernst & Youngi uuringu tulemuste meedias levitamisele,“ öeldakse 2021. aasta jaanuaris. „Ernst & Youngi uuring ja punktid ette saata!“ tuletatakse meelde aasta hiljem enne keskkonnaministriga kohtumist. „Kui EY uuring saab valmis, siis läheme EMPL-iga presidendiga kohtuma,“ ütleb Kadri Lainas.
Tagasilöök tuleb alles eelmise aasta veebruaris. Kliimaministeerium annab teada, et sektori järgmise sotsiaal-majandusliku mõju aruande tellivad ikkagi hoopis nemad. Ministeeriumi asekantsleri Antti Toominga sõnul soovis riik „täiendada olemasolevaid hinnanguid ja saada võrreldav akadeemiliselt sõltumatu vaade, mis kasutab teistsugust metoodikat“. Metsatöösturitel jääb veidi teine mulje. „Ministeeriumis tekkis arusaam, et EMPL-i uuringut ei saa usaldada ja ministeerium peab ise tellima uuringu,“ öeldakse juhatuse koosolekul.
Uue uuringu tellib riik Tallinna ülikoolilt. Sealgi on näha metsatööstuse suur mõju majandusele, kuid arvud on juba teised. Näiteks sektoriga seotud töökohtade arvu sama perioodi kohta (2022) kärbitakse Tallinna ülikooli meetodiga üle 57 000 juurest pisut alla 50 000 – enam ei arvestata nn kaasnevaid töökohti (kaudseid aga endiselt), mida Ernst & Youngi uuringu järgi oli 9178. 2024. aastaks on töökohtade (sh kaudsete) arv vähenenud alla 44 000, sektor on langustrendis.
Teadlased infosõjas
„Eestis on teadlaste maine kõrge, seda kasutatakse sageli ka infosõjas ära,“ teatab Kadri Lainas 2019. aasta mais EMPL-i juhatuse koosolekul. Kolm aastat hiljem lisab ta: „Oleme lõpuks ometi olukorras, kus maaülikool (EMÜ) räägib. Tänaseks on nad otse-eetris valmis oma seisukohti teadlastena kaitsma.“
EMPL-i ja maaülikooli sidemed on laiahaardelised ja samas loogilised. Paljud puidutöösturid on õppinud EMÜ eelkäijas põllumajandusakadeemias. Tegemist on nende alma mater’iga, kus metsandus oli kõige prestiižsem eriala. Siin tehtav teadus keskendub maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktori Marek Metslaiu sõnul küsimusele, kuidas „majandada metsa võimalikult targalt tänaste parimate teadmiste järgi ja kestlikult nii, et loodusväärtused oleksid olulisel määral hoitud, kuid ka metsatööd saaksid tehtud“. Maaülikooli teadlased näevad tema sõnul metsal olulist rolli Eesti majanduses ja ühiskonna vajaduste rahuldamisel.
Nagu teistegi ülikoolide puhul, osalevad maaülikooli vilistlased aktiivselt kooli tegevuses: muretsetakse õppekavade seisu pärast, aidatakse õppeaineid kureerida, osaletakse komisjonides. Huvi pole ühepoolne. 2017. aasta oktoobris kutsub EMÜ ise EMPL-i esindajaid õppekavade komisjoni. Tõsi, kui arutatakse EMPL-i teadusstipendiumi statuuti, siis hoiatatakse, et hetk on vale. „Sellise preemia andmine teadlasele võib tekitada vastupidise efekti ning raskendada noore teadlase edaspidist tegevust. Teadlasele võib jääda külge märk, et ta on metsatöösturite palgal,“ öeldakse.
Jagatakse arvukalt stipendiume: oma stipendiumid on näiteks Valga Puul, Lemeksil, Voore Metsal. Antakse järjepidevalt preemiaid, kingitakse raamatuid ja konverentside kutseid. „Tonti ei peaks nägema seal, kus seda ei ole,“ ütleb Marek Metslaid. „Ka teistel ülikoolidel nii Eestis kui ka välismaal on stipendiumifondid ettevõtete toetustega üliõpilastele, tööandjad kuuluvad ülikoolide nõukogudesse. Jääb arusaamatuks, miks seda ühel juhul demoniseeritakse ja teistel juhtudel mitte.“ Pealegi on tema sõnul olemas akadeemilise eetika põhimõtted ja regulatsioonid, mis aitavad hoida „selget joont“. EMPL-i juhatuse koosolekute protokollid näitavad aga, et teadlaste enda huvides sõna võtma rakendamine oli osa töösturite kommunikatsiooniplaanist.
„Oleme leidnud 15 teadlast“
„Oluline roll on teadlastel. Oleme leidnud 15 teadlast, kes võtavad sõna, aga neid tuleb utsitada ja kiirendada nende tegevust,“ ütleb Kadri Lainas 2019. aasta septembris. „Meil peaks olema rohkem teadlasi, kes kohe reageeriksid erinevatele väljaütlemistele.“ Samal koosolekul viibiv maaülikooli arendusjuht Linnar Pärn nendib: „Tõesti on raske teadlasi rääkima saada, sest ajakirjanik eeldab, et teadlane valib poole. Tartu ülikooli ökoloogidel on kergem poolt valida.“ Pärn ei viibi koosolekul juhuslikult. Maaülikooli arendusjuht on puidutöösturite liidu juhatuse liige. Tema sõnul soovis ta öelda, et tema kogemustele tuginedes „soovivad vähesed teadlased meediaga suhelda, sest kahjuks ei huvita ajakirjanikke vahel mitte teadustöö sisu, vaid otsitakse konflikti ja sunnitakse valima pooli“.
Ometi pooli valitaksegi – või lastakse sel niimoodi paista. 2020. aasta augustis kaitsevad maaülikooli teadlased näiteks rahvusvaheliselt Eesti pelletitööstust. Pärast seda, kui Eesti kultuuritegelased ja looduskaitsjad on teinud pöördumise siinsete metsade Taanis põletamise tõttu, koostatakse koos maaülikooli teadlastega „seisukohakiri Taani ministritele“. Mõned kuud hiljem avaldab Marek Metslaid ERR-is teadusuudise „Pelletitööstus mõjutab metsaelustikku arvatust vähem“.
Koostöö edeneb. Kadri Lainas lubab teha maaülikooli teadlastele tasuta meediakoolituse. Isamaaga kohtudes teeb fraktsioon ettepaneku kutsuda riigikokku metsandusest kõnelema just maaülikooli teadlased. Fraktsiooni liikmete seas on üks aktiivsemaid Heiki Hepner, kes praeguseks on ka ise maaülikooli palgal. 2022. aasta alguses tehakse EMPL-is põhimõtteline otsus ehitada üles „teaduspõhine kommunikatsioon“.
Teaduse all ei mõisteta aga erinevate teaduslike vaadete kombinatsiooni, vaid ainult säärast teadust, mis toetab töösturite eesmärke. „Maaülikool peaks tugevdama enda positsiooni metsandusalase teaduse esindajana, praegu on avalikkuse ees metsateadlasteks (looduskaitseliste vaadetega – toim) Asko Lõhmus ja Raul Rosenvald,“ lepitakse kokku juba 2017. aasta juunis.
„Mulle teadaolevalt ei ole EMPL meie teadlasi oma ärihuvide kaitsmiseks angažeerinud,“ ütleb Marek Metslaid. Ometi on ta käinud koos EMPL-i ja erametsaliidu esindajatega mitu korda kliimaministeeriumis lobikohtumistel. Lobikohtumistel on käinud teisedki maaülikooli teadlased ja kaastöötajad, näiteks maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht, endine keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Kohtumistel on käidud ka puidutöösturite ja metsaettevõtetega. Samas näiteks Tartu ülikooli teadlased ei ole lobiregistri järgi metsandusteemalistel kohtumistel käinud.
Metslaidi sõnul ei oska ta hinnata, millistel alustel lobikohtumiste aruandlust peetakse ja miks „kaasamiskohtumisi“ lobiks nimetatakse. Ta soovib aga eraldi rõhutada, et Eestis on metsandus vastutusvaldkonnana ainult ühes ülikoolis ja selleks on Eesti maaülikool.
Angažeerituse asemel räägib Metslaid korduvalt hoopis teaduse populariseerimisest. Akkadianiga on maaülikooli teadlastel tema sõnul kokkupuuteid olnud, kuid see ei erine Metslaiu arvates mitte kuidagi üldlevinud praktikast nii Eestis kui ka kogu maailmas. „Kommunikatsioonispetsialistidega suhtlevad ka teiste teadusasutuste ja organisatsioonide teadlased ja spetsialistid,“ ütleb ta. Akkadiani kavandatud tasuta koolituste kohta ütleb Metslaid, et tasuta säärased koolitused ei toimu.
EMPL tajub maaülikooli varjamatult enda ökosüsteemi osana. Aasta tagasi loevad nad Ülle Harju (Postimees) kriitilist artiklit maaülikooli töötajate Marku Lambi ja Allan Simsi kohta. Töösturid arutavad, kas esitada kaebus pressinõukogusse. „Kas läheme sellega edasi?“ küsitakse meie-vormis.
Taotluse esitab Marku Lamp, aga kui tuleb pressinõukogu tauniv otsus Harju artikli kohta, rõõmustavad ka töösturid. „Saavutasime (…) võidu Postimehe vastu,“ öeldakse 2025. aasta septembris. „Suurem küsimus, kuidas seda otsust edaspidi saaksime ära kasutada, kui tekivad probleemid Ülle Harjuga,“ lisavad nad.
„Maaülikooli arvates“
Kui EMPL sekkub Kikepera metsade taassoostamisse, organiseerides sobivate vaadetega välisajakirjanikud siinse looduskaitse kohta negatiivse tonaalsusega artikleid kirjutama, teavad nad millegipärast juba ette maaülikooli teaduri Reimo Lutteri kriitilise artikli ilmumisest ERR-is. Samal ajal teatab EMPL-i pikaaegne koostööpartner Allar Jõks ajakirjanduses, kuidas taassoostamisele andis maaülikool „hävitava hinnangu“. Selle all mõtleb ta ERR-is ilmunud artiklit „Maaülikooli meelest on soode taastamine kahtlane“, kus oli intervjueeritud ainult üht teadlast – Marek Metslaidu. Mõned EMÜ teadlased paluvad pealkirja muuta (seda tehaksegi).
EMÜ makroökoloogia professori Lauri Laanisto arvates on tegemist juba mitmenda korraga, kus terve maaülikooli nimel väidetakse metsade kohta asju, millega kogu EMÜ sugugi nõus ei ole. Lisaks leiab ta Metslaiu jutust väiteid, mis tema sõnul ei vasta praeguste teadusuuringute tulemustele ja on kohati lausa valed. Ta kirjutab vastulause, kuid EMÜ kommunikatsiooniosakond soovitab selle tugevalt ümber kirjutada. Laanisto loobub lõpuks loo avaldamisest.
Maalehega EMÜ nurgapealses avaras auditooriumis kohtudes tundub Laanisto väsinud ja kogu teemast veidi tülpinud. Tema sõnul ei tsenseeritud teda ideoloogilistel kaalutlustel, vaid kuna EMÜ soovib avalikkuses paista ühtne. Tal ei ole ülikoolile erilisi pretensioone. Laanisto on küll veendunud, et metsanduse kohta on EMÜ-s palju eri arvamusi, kuid ta ei soovi avalikku sõda pidada.
Peale endale meelepäraste teadlaste toetamise arutavad EMPL-i juhid vahel, kuidas käituda teistsuguste vaadetega teadlastega. „Me peame tegelema sellega, et süsiniku teemal võtavad sõna erineva taustaga teadlased, eriti ökoloogid, kelle teadustööde pagasis vastav teema puudub,“ teab suhtekorraldaja Kadri Lainas. „Peaksime rektoritega kohtuma ja küsima nende alluvate teadlaste väljaütlemiste kohta,“ ütleb Ivar Dembovski. „Uurida ülikoolidelt, miks nende teadlased esitavad kontrollimatut infot,“ nõustub Raul Kirjanen.
Tartu ülikooli ökoloogide ja maaülikooli teadlaste vahelised suhted ei olegi just suurepärased. Eelmise aasta maikuus tehakse suletud uste taga katse leida mingigi kokkupuutepunkt. Korraldatakse minikonverents ettekannetega – algul EMÜ-s, siis Tartu ülikoolis. Ent tegelik eesmärk on mujal. „Mitteametlikuks sisuks on kahe ülikooli eriarvamuste harmoniseerimine maakasutuse, elurikkuse, kliima, metsanduse, majanduse, ajaskaalade ja muu säherduse asjus,“ kirjutavad korraldajad Kalle Olli (EMÜ) ja Maarja Öpik (TÜ) oma kutses. Konverentsipäev pidi lõppema vabas vormis saunaõhtuga Tartu ülikooli õppehoone kuuendal korrusel. Saun on köetud, varud ostetud – kuid EMÜ teadlased ei tule kohale. Tartu ülikooli ökoloogid joovad mõned õlled, käivad saunas ja lähevad laiali. Rohkem sääraseid lepitusüritusi toimunud pole.
Üks nõutu saunaõhtuline on Tartu ülikooli teadur Raul Rosenvald. Varem töötas ta maaülikoolis. Rosenvaldi (ja veel mitme EMÜ teadlase) sõnul oli vähemalt tema EMÜs töötamise ajal akadeemiline vabadus hoitud ja kedagi ei suunatud tegema teadustööd mingis kindlas suunas või kellegi huvides. Lõpuks ei leitud lihtsalt raha Rosenvaldi tööl hoidmiseks ja ta oli sunnitud lahkuma.
Töösturite kommunikatsioonistrateegias on läbivalt olnud punkt, nagu oleksid looduskaitsjate väited ainult emotsionaalsed ja teaduslikult põhjendamata. Ometi on nii Tartu ülikoolis kui ka maaülikoolis arvukalt teadlasi, kelle teadustööd toetavad just metsakaitsjaid. Raul Rosenvaldi sõnul ei ole erinevad isegi kahe ülikooli teadlaste meetodid – vahe tuleb sisse hoopis eesmärkides ja maailmavaadetes.
Veel üks meelepärane teadlane
Tööstusele meelepärased teadlased pole siiski ainult maaülikoolis. „Head uudised,“ öeldakse EMPL-i juhatuse koosolekul möödunud aasta detsembris. „Annela Anger-Kraavi nimetati Euroopa Liidu kliimamuutuste teadusnõukogu liikmeks.“
Sageli meedias esinevat Cambridge’i ülikooli juhtivteadurit Anger-Kraavit mainitakse esimest korda protokollides 2019. aasta mais. Juhatusele antakse teada, et Anger-Kraavi külastab presidenti. „Valmistame ette kohtumist presidendi ja presidendi kliimanõunikuga, otsime sobivat ühist aega,“ ütleb EMPL-i tegevjuht Henrik Välja. Anger-Kraavi sõnul ei ole ta sellest kohtumisest teadlik ja tema sellisel kohtumisel ei käinud. Ka presidendi kantselei andmeil ei näita omaaegsed kalendrid, et hoolimata ettevalmistusest oleks kohtumine toimunud.
Järgmise aasta septembris korraldab Anger-Kraavi EMPL-i protokolli kohaselt keskkonnaministeeriumis metsasümpoosioni. Tegemist on Eesti Rooma Klubi üritusega, kus osalevad klubi kodulehe andmeil ka Lainas Akkadianist, töösturid, erametsaliidu ja maaülikooli esidajad jt. Esinema kutsutakse ka EMPL-i esindaja, kes räägib puidu väärtusahelatest. Ühtlasi maksab EMPL protokolli järgi kinni ürituse toitlustuse (umbes 600 eurot).
Anger-Kraavit kutsuvad töösturid aja jooksul veel arvamusfestivali paneelile ja teda soovitab EMPL riigikokku metsanduse arutelule esinema. Lõpuks tekib koostöö Anger-Kraavi ja EMPL-i suhtekorraldusbüroo Akkadian vahel. Viimane kutsub Anger-Kraavi oma üritusele esinema ja hakkab Eesti Ekspressile pakkuma tema artikleid. Anger-Kraavi ei lükka koostööd Akkadianiga ümber, kuid tema sõnul pöördus ta suhtekorraldusbüroo poole ise. Ta soovis, et Akkadian aitaks ta „kirjutatut ajakirjandusse, kuna ei olnud Eesti ajakirjandusega kursis“.
Anger-Kraavi kujuneb töösturitele nii oluliseks inimeseks, et umbes poolteist kuud pärast temaga ministeeriumis kohtumist ostab EMPL 2022. aasta juunis sisuturundusena Rohegeeniuse portaali temast portreeloo (osana reklaamartiklite sarjast). Esimeses küsimuses öeldakse, et Anger-Kraavi on Eesti ainus inimene, kes saab tegelikult aru, kuidas süsinikuarvude tagaajamine kliimaprobleeme lahendab. „Mets oleks koht, kus puhata ja selleks, et saada sealt ilusate majade ja mööbli jaoks puitu,“ ütleb Anger-Kraavi intervjuus.
Anger-Kraavi eitab taas kõike. Tema sõnul andis ta intervjuu ajakirjanikule. „Miks see on hiljem sisuturunduse alla lisatud, mina ei tea,“ ütleb ta nüüd. Ta palub loo juurest eemaldada EMPL-i logod. „Ma ei luba seda niimoodi üleval hoida ja siiralt loodan, et see ei ole teie poolne pahatahtlik samm minu mustamiseks.“
Puidutöösturite sisuturundusena ostetud artikkel ilmub ajal, mil Anger-Kraavi on keskkonnaministeeriumi teenistuja. Maalehe käsutuses olevate andmete järgi on Anger-Kraavi töötanud eri lepingute alusel keskkonnaministeeriumi heaks juba alates 2016. aastast ja tema viimane teenistusleping lõpeb alles mitu kuud pärast sisuturundusartikli ilmumist.
Anger-Kraavi peamine tööülesanne on reklaamartikli ilmumise ajal Eesti seisukohtade kujundamine maakasutuses (sh metsanduses) suhtluses Euroopa Liiduga ning juhiste andmine Eesti diplomaatidele. Maaleht on tutvunud toonase mahuka keskkonnaministeeriumisisese kirjavahetusega ning kõnelnud kuue läbirääkimistega kokku puutunud allikaga, kelle sõnul kattuvad Anger-Kraavi võetud seisukohad sageli töösturite jutupunktidega. Näiteks esitab ta korduvalt väite, nagu satuks raiemahtude vähenedes ohtu 25% sektori töökohtadest, ning hoolimata palvetest esitada vastavad arvutused või uuringud, neid ei esita. Lisaks küsitakse 2022. aasta mais toimunud kirjavahetuses, miks soovib metsaosakond Anger-Kraavi juhtimisel loobuda paindlikkustest, mis on loodud just Eesti jaoks selleks, et me ei jääks eesmärkide täitmisega hätta. Vastust ei tule.
Anger-Kraavi kahtleb, et tema ettepanekud kattusid EMPLi omadega. Tema sõnul ei tee ainult üks inimene seletuskirja. Ta ütleb, et oli valida, kas vähendatakse mh raiemahtu, ollakse valmis trahvi maksma või kaubeldakse endale parem eesmärk. „Valiku tegid valitsus ja riigikogu,“ lisab ta.
Anger-Kraavi kokkupuuted EMPL-iga ei lõppe tema keskkonnaministeeriumist lahkumisega. Eelmise aasta detsembris on EMPL-i juhatus teadlik, et Anger-Kraavi on pöördunud Euroopa Komisjoni tippametnike poole ning tegeleb Kikepera metsade taassoostamise küsimusega. Sama teemaga tegeleb ka EMPL. Anger-Kraavi sõnul polevat mingit koordinatsiooni. Tema pöördumine olevat eraviisiline ja ta soovib ainult oma muret väljendada.
EMPL pole ainuke metsandusorganisatsioon, millega Anger-Kraavit on seostatud. 2021. aasta 1. veebruaril teatab erametsaliit oma juhatuse koosolekul, et Anger-Kraavi on andnud nõusoleku astuda erametsaliidu asutatud loodushoiu fondi teadusnõukoja liikmeks. „Plaanis [on] luua ka teadusnõukogu, kus osalemiseks on nõusoleku andnud Annela Anger-Kraavi,“ ütlevad nad. Anger-Kraavi on teravalt kritiseerinud Tartu ülikooli taastamisökoloogia professori ja kliimaminister Kristen Michali endise nõuniku Aveliina Helmi kunagist kuulumist ELF-i nõukokku (ta oli selle esimees). „Ma ei pea seda eetiliseks,“ ütleb Anger-Kraavi. Kui me viitame tema nõusolekule olla loodushoiu fondi teadusnõukojas, siis Anger-Kraavi sõnul kuuleb ta sellest kõigest esimest korda. „Mina ei tea, et loodushoiu fondi teadusnõukogu eksisteeriks või oleks eksisteerinud ning et mina oleksin oma nõusoleku andnud.“ Ka loodushoiu fondi kodulehel on teadusfond varjusurmas. Statuudi asemel ripub foto pohlavartele asetatud mikroskoobist. Teadusrahasid ei ole viie aasta jooksul jagatud. Pille Ligi sõnul on fookus olnud mujal.
Loodushoiu fond
2024. aasta juunis kohtub EMPL-i delegatsioon sotsiaaldemokraatide esindusega riigikogus. „Kohtumisel osalesid Madis Kallas ja Jaak Aab,“ antakse aru. „Madis Kallasele pakkusid väga huvi kaitsealade teemad ja vabatahtliku kaitse võimalikkus.“
Vabatahtlik looduskaitse on idee, mille järgi võiksid looduskaitsega tegeleda metsaomanikud. Tartu ülikooli taastamisökoloogia professori Aveliina Helmi sõnul kõlab see toredasti, kuid maailma kogemus näitab, et järjepideva loodushoiuga peab tegelema ennekõike riik. Eraomanike puhul puudub garantii, et saja või kahesaja aasta pärast uued omanikud samamoodi käituvad. Erametsaliidu idee on aga olnud, et eralooduskaitse ei võiks olla mitte olemasoleva ehk riikliku täiendus, vaid seda täienisti asendada. Leitakse, et kui maaomanik võtab ise kohustuse loodust kaitsta, on see talle vastuvõetavam kui väljastpoolt tulev sundus.
Eestis ongi eralooduskaitsega tegelenud peamiselt erametsaliit, kuid sellega on olnud seotud ka EMPL ja Akkadian.
2021. aastal registreeritakse eralooduskaitset edendav loodushoiu fond, mille nimetus meenutab vägagi Eestimaa looduse fondi. Fond pälvib tähelepanu ka sotsiaalmeedias, sest märgatakse, et sellega on seotud tööstuse esindajad. Kui Facebooki grupis Keskkonnasäästjad arutatakse, kas tegu võib olla variühendusega, saab grupi administraator enda sõnul kõne Akkadianist. Suhtekorraldusbüroost hoiatatakse, et kui grupp on otsustanud iga heategu karistada, tõmbab ta endale vee peale.
Fondi juht Pille Ligi räägib vajadusest muuta looduskaitset põhimõtteliselt: see peaks olema privileeg, mitte piirang. Arvestada tuleb sotsiaalpsühholoogiat ja karistamise asemel peaks kiitma. Tema sõnul küsitakse loodushoiu fondi käest nõu, kui ei usaldata keskkonnaametit või näiteks Eesti Keskkonaühenduste Koja liikmeid. Palju tegeletakse nõustamisega.
Lisaks seiratakse linde ja nende pesasid. Muu hulgas on hakatud koguma raha merikotkastele tehispesade ostmiseks. Eesmärk on koguda pea 17 000 eurot. 145 eurot andsid Pärnu Kaubamajaka kliendid, rohkem raha pole õnnestunud saada. Pealegi pole Kotkaklubi juhatuse liikme ja merikotkaste koordinaatori Aarne Tuule sõnul asenduspesade rajamine vajalik, sest liigi arvukus on hästi taastunud. Ta juhib tähelepanu, et loodushoiu fond soovib tehispesad rajada kohtadesse, kus liik ei ole varem pesitsenud. „Merikotkad teevad ise maastikul parima valiku,“ ütleb Tuule. „Meie hinnangul planeerivad liigikaitselist tegevust merikotka elupaigavalikut mittetundvad inimesed.“
Hästi ei ole läinud ka vabatahtlikkusele lootva loodushoiu fondi muude kampaaniatega. Mitu aastat tagasi välja kuulutatud kampaaniad pole siiani suutnud koguda ühtegi eurot. Väljasuremisohus kõredele tiikide kaevamiseks läheks vaja 65 000 eurot. Esialgu on koos 10 eurot.
Pille Ligi sõnul on projektid eramaadel ja nõuavad seetõttu põhjalikku ettevalmistust. „Oleme praeguseks tegelenud asukohtade kaardistamise, maaomanikega läbirääkimiste ja juriidiliste kooskõlastustega,“ ütleb ta. „Annetuste kogumine tagab võimekuse kokkulepped pikaajaliselt ellu viia. Loodushoid eramaal eeldab stabiilsust ja usaldust.“ Mis puudutab asenduspesasid, siis tema sõnul on kaasatud valdkonna eksperte ning pesasid on vaja, sest ei ole alust arvata, et merikotkad arvataks kaitse alt välja.
Pille Ligi on nimetatud RMK nõukokku. Maalehega kõnelnud allikate sõnul oli see Eesti 200 soov. Erakonna toonane esimees Lauri Hussar kinnitab, et Ligi kandidatuuri toetati, sest tegu on „tubli metsanduse valdkonna asjatundja ja loodushoidjaga“.