Ene-Liis Semperi aktsioon „Kus oled sina?“ ja metsanduse vastased meeleolud peegeldavad Eesti hariduse puudulikkust. Mõne rumalusi õpetava haridusasutuse asemele võiks metsa istutada – tuleks kasuks nii loodusele kui ka ühiskonnale.

Jaak Nigul  ettevõtja (Tarmeko)

Ene-Liis Semperi juhitud etendus „Kus oled sina?“ peegeldas Jaak Niguli hinnangul osalejate ja kogu ühiskonna harimatust.                              FOTO: Argo IngverAndres Putting| Delfi Meedia

Pidev ja aastaid kestnud metsandust ja puidutöötlemist tümitav meediasõda näitab, et Eestis on hariduse sisus tohutud puudujäägid, aga neist ei kirjutata Inimarengu aruandes ega mainita aastapäevade kõnedes.

Eesti probleemiks peetakse vähest lugemust, kuid minu arvates on probleemiks pigem õpikute sisu.

Ene-Liis Semperil oli võimalik oma metsandusteemalisel kontsertetendusel „Kus oled sina?“, mis oli metsamajanduse suhtes ülikriitiline ja jättis mulje, et graanuleid ei tohiks üldse toota, lühikese ajaga leida mitukümmend täiskasvanud, enamikus kõrgharidusega muusikut ja näitlejat.

Mulle ütleb see, et neile isikutele on bioloogia- ja ühiskonnaõpetuse tundides vähemalt osaliselt õpetatud täielikku jama. Aga ei imesta, sest väidan, et meil ei õpetata enamikus koolides ja ülikoolides, mida tähendab päriselt mõiste „kultuur“, mille arvel ühiskond elab, mis on väärtuste ja lisandväärtuse erinevused, kuidas tekib ümberjagamise käigus riigieelarvesse raha, kuidas üldse tekib ühiskonnas jõukus, millega põhjamaades valdavalt hooneid köetakse ja paljut muud elus olulist.

Seletan seda võimalikult lihtsalt – küsimuste ja vastustena –, et ka metsanduse ja tööstuse teemal mitteharitud võiksid aru saada.

Ja kui mõni lugeja ikka aru ei saa, siis jätan talle endale õiguse otsustada oma harituse taseme üle ehk kes on ta ise.

Kas mets vajab majandamist?

Kindlasti mitte. Metsad saavad väga hästi hakkama ilma inimese sekkumiseta.

Miks me siis ikkagi metsi majandame?

Paraku inimene vajab oma eluks hädasti metsast saadavat puitu kui materjali ja kui energiaallikat. Enamik puidust leiab kasutamist ehituses ja neid ehitusi me vajame nii kodudena kui ka ühiskondlike hoonetena. Ilma puiduta ei saa ehitada ühtki hoonet, ka betoonhoonet mitte.

Ka palju asju, mida me vajame vaid emotsionaalselt, näiteks pildiraamid või laudteed ja vaatetornid looduskaitsealadel, on tehtud puidust.

Maailmas kasvatatakse väga palju puid ka istandustes, et saada sobiva kvaliteediga puitu näiteks vineeri või mööbli või veinivaatide tarvis, kuid istandusi ei saa samastada inimtekkeliste majandusmetsadega. FAO andmetel moodustavad istutatud metsad vaid ca 7% maailma metsadest, kuid need annavad ligi 50% tööstuslikult kasutatavast puidust.

Majandatud metsades on tööstuslikuks kasutamiseks sobiva kvaliteediga puidu osakaal oluliselt kõrgem kui majandamata metsades. Sellega võimaldab metsamajandus jätta osa metsi kasutusest välja, nö looduslikuks, sest ega inimkonna puiduvajadus ei lange.

Majandusmetsi oleks õigem nimetada poollooduslikeks metsadeks, sest peale esimest 10 aastat, järgmise 30 kuni 90 aasta jooksul, mõjutab inimene hooldusraiete kaudu neid vaid paar korda. Esimese 10 aasta jooksul on vaja tegeleda rohu ja kiirekasvuliste põõsaste tõrjumisega pea igal aastal, muidu hukkub enamik soovitud puutaimi.

Ja veel. Metsamajanduse abil on võimalik suhteliselt kiiresti taasmetsastada, anda loodusele tagasi inimtegevuse poolt rikutud maastikuid nagu kaevandusalad või enam mittevajalikud teed ja asulad.

Mõne rumalusi õpetava haridusasutuse asemele võiks ka metsa istutada – tuleks kasuks nii loodusele kui ka ühiskonnale.

Mis on metsamajanduse sisu?

Metsamajanduse sisu on metsapõlvkondade vaheldumise protsessi kiirendamine, erinevate hooldusraieliikide abil looduslikele protsessidele kaasaaitamine ja nende kiirendamine eesmärgiga kasvatada antud kasvukoha mullastikule sobiva liigilise koosseisuga terveid, kvaliteetse puiduga metsi. Mets külvab end ka ise, kuid istutamisega ja hooldusraietega saame kiiremini ja kindlamalt soovitud liigilise koosseisuga metsa.

Milliseid puidu sortimente on raietest võimalik saada?

Raietest on võimalik saada palke, paberipuud ja küttepuitu. Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati 2023. aastal 36% palgina, 25% paberipuiduna ja 39% küttepuiduna. Puidubilansi kogumaht oli 16,4 mln m3. Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (11,7 mln m3) ja import (3,5 mln m3).

Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) 53% (8,8 mln m3), seejuures tarbiti riigisiseselt energeetikas 5,3 mln m3 puitu.

Miks on palkide osakaal raiemahust nii väike?

Puu tüvi sarnaneb geomeetriliselt kõige rohkem ebakorrapärase kujuga, enamasti kõvera, pika tüvikoonusega. Tööstuses töötlemiseks sobiv palk peab olema mädanikuta, enam-vähem sirge ja diameetriga alates 12 cm-st. Mõned saeveskid võtavad vastu palke alates juba 8 cm-st mõõdetuna peenemast otsast.

Miks toodetakse Eestis palju pelleteid?

Eesti pelletitööstuse edulugu põhineb neljal faktil:

1. Enne pelletitööstuse teket jäeti küttepuu madala hinna tõttu osaliselt metsa ja saepuru veeti prügimäele. Täna toodetakse pelleteid valdavalt puidutööstuste ja metsamajandamise jääkidest. Tänu pelletitööstusele saavad maaomanikud kulude katteks müüa ka esimestest metsahooldustest pärit puitu, varem jäi see maha langetatuna metsa kõdunema.

2. Meil on ka majandusmetsades palju hooldamata, valdavalt eraomanike metsi ja neist saabki hooldamatuse ja bioloogiliste põhjuste tõttu peamiselt paberi- ja küttepuitu.

3. Meil on väga palju optimaalse, terve vanuse ületanud metsi. Näiteks 697 tuhandest hektarist kaasikutest oli 2023. aastal üle 50 aasta vanuseid tervelt 281 tuhat hektarit. Kuna kase terve vanus on kuni 50 aastat, siis pindalaliselt on 40% meie kaasikutest peamiselt küttepuu.

4. Eestis puudub vajalikus mahus puidukeemiatööstus. Hooldus- ja uuendusraietest saadavast puidust umbes pool annaks kõige suuremat lisandväärtust just seal, kuid tänu Tartu Apellile, toonasele Jüri Ratase valitsusele ja keskkonnaaktivistidele toodetakse meil 1,3 kuni 1,5 Mln tonni pelleteid aastas, mis enamikus eksporditakse ja milleks kulub kuni 3,5 Mln m3 puitu. Lisaks pelletitele ekspordime ka ca 2,5 Mln m3 töötlemata paberipuud aastas. Ei ole tark majandus, aga kui valitsused soovivad meeldida eelkõige arengu vastastele, siis nii on.

Kas Eesti ühiskond saab hakkama ilma puitu kasutamata või kasutades puitu oluliselt vähem?

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu andmetel moodustab Eesti küttebilansist 44% halupuu ja pellet ning 42% kaugküte, mille energiaallikaks on 60% ulatuses hakkepuit. Ehk ca 70% Eesti küttevajadusest kaetakse puiduga.

Millist puitu on üldse võimalik kasutada?

Nii pika- kui ka lühiealiste puittoodete toormena on võimalik kasutada ainult tervet või peaaegu tervet puitu. Osad puitu kahjustavad mikroorganismid, sh seened, põhjustavad vaid puidu värvuse, mitte tehniliste omaduste muutusi ja sellist puitu on võimalik kasutada näiteks vineeri tootmiseks. Mingid teised mikroorganismid põhjustavad pehmemädanikku ja selliselt kahjustatud puidust saab toota vaid pelleteid või küttehaket või kehvemaid halupuid.

Kust on võimalik see terve puit saada?

Tervet, millegi tootmiseks sobivat puitu, saab ainult sobiva tehnilise ja tervisliku seisundiga puistutest ehk puistuid tuleb raiuda vanuses ja seisukorras, mil selle enamuspuuliigid on veel bioloogiliselt terved.

Puistu terve vanus ei pruugi langeda kokku metsaseaduses kirja pandud uuendusraiete vanustega, sest loodus ei hooli inimühiskonna seadustest. Optimaalne raievanus sõltub lisaks puuliigile ka muudest teguritest nagu kasvukoht, ilmastik, metsakahjurid ja inimtegevused.

70-aastane arukask, mis oleks tulnud langetada ca 20 aastat tagasi. Hea tüvekujuga, potentsiaalne spoonipakk, läheb nüüd mädaniku tõttu pelletiks.
FOTO: Jaak Nigul| Erakogu

Kas ühtlane raiemaht on võimalik?

See on sunniviisiliselt võimalik, kuid mitte mõistlik olukorras, kus puuliikidel on metsades väga erinevad osakaalud ning väga erinevad bioloogilised vanused ja nn terved vanused. Viimased on hallil lepal enamasti 30, mustal lepal ja haaval 40, kasel 50, kuusel 70 ning männil kuni 100-120 aastat.

Kuusikute ja lehtpuupuistute hoidmisel üle optimaalse raievanuse on tulemuseks väga kiire taimehaiguste levik ja küttepuu osakaalu kasv. Ehk raieotsused peaksid põhinema konkreetse puistu olemil eesmärgiga saavutada võimalikult suur palkide osakaal.

Haavapalgid, mädanikust puretud. Palgina kasutada ei saa enam, tee viib pelletitehasesse.
FOTO: Jaak Nigul| Erakogu

Miks on lageraie parim uuendusraie viis?

Lageraie eelistamiseks metsa uuendamisel on 2 tüüpi põhjuseid: bioloogilised ja majanduslikud.

Bioloogilised: vanade puude väljakujunenud, laiuvad juurestikud on nii efektiivsed, et ei jäta noortele puuhakatistele piisavalt toitaineid ja vett, mistõttu need jäävad kiratsema või hukkuvad. Ainult kuusk suudab Eesti metsades uueneda vana metsa turbe all. Kõik kasvukohad ei sobi kuusele ja maaomanikud ei soovi igal hektaril kasvatada vaid kuuske.

Lisaks sellele on kuusk kõige enam mõjutatud kliimamuutustest.

Alternatiivi ehk püsimetsanduse harrastamisel üksikpuude raiumise ja väljaveo käigus saavad paratamatult vigastada ka allesjäävate puude juurestikud ja tüved, mis põhjustab puude haigestumist ja suremist. Parimate tüveomadustega üksikpuude väljaraiumise korral toimub ka puistu geneetiline vaesumine – järgmisel põlvkonnal saavad olema kehvemad omadused ja tervis. Gruppidena kasvama jäetavad säilikpuud jäävad kahjustamata ja on vastupidavamad tormituultele ning säilitavad ka antud kasvukoha geene.

Majanduslikud: lageraie on majanduslikult ratsionaalsem läbi viia kui üksikpuude raie ja annab korraga ka rohkem puitu kuluühiku kohta. Tähtis on ka see, et püsimetsana majandatud puistutes on juurdekasv väiksem kui lageraie järgselt uuendatud metsas.

Kas Eestis on majandusmetsades üleraie?

Ei ole, arvud seda ei näita. Kui peapuuliikide osakaalu järgi on majanduspiiranguteta metsade kaalutud keskmine vanus 43,3 aastat, aga optimaalsete raievanuste järgi peaks see olema 34 aastat, siis on meil pigem liiga palju majanduslikus mõttes alaraiutud metsi, kust saabki vaid küttepuitu.

Miks toimub nn metsasõda?

Esimene põhjus on harimatus. Kui 6. klassi Loodusõpetuse õpiku teemas „Osa loodusvarasid taastub“ on kirjas „Muld, vesi ja õhk on taastuvad loodusvarad.“ (lk 70), siis pole see juhus. See, et viis rida allpool on taastuvate loodusvarade hulka liigitatud ka „taimed ja loomad“, ei muuda levitatud pooltõde enam olematuks.

Jah, lk 34 on ka metsa nimetatud taastuvaks loodusvaraks, aga sellest paar rida allpool on väide, et majandusmets pakub inimestele „vähem silmarõõmu ja puhkevõimalusi“.

Selliste valede ja pooltõdedega kujundatakse poolikut, ideoloogilist pilti looduskeskkonnast. Meil võib olla arvamuste paljusus, kuid matemaatikas ja bioloogias need ei kehti. Bioloogilised protsessid ei allu ideoloogiatele. Igal organismil on oma liigist sõltuv võimalik maksimaalne vanus ja paraku on tervena elatav eluiga alati sellest lühem - kõik organismid vananevad ja surevad kunagi. Ka puud. Aga seda tavateadmist ei õpetata koolides.

Teine põhjus on keskkonnakaitses liikuv raha, aga see on nii mahukas teema, et seda tuleb käsitleda eraldi artiklis.

Kolmandaks, metsasõja eripära on, et selles mängib olulist rolli visuaalne meeldivus - paljudele lihtsalt ei meeldi oma kodu ümbruses näha uuendusraie lanke. See on arusaadav. Ka mulle meeldib vana mets rohkem kui noorendik. Kuid uuendusraie lank on üks meie eluspüsimise jalajälgi nagu ka maanteed, koolid, haiglad jm inimtekkelised rajatised.

Vahe on siiski selles, et nende rajatiste kohale ei tule nähtavas tulevikus enam metsa, kuid raielankidele tekib või istutatakse alati uus mets.

Ühiskond võiks endale teadvustada, kui suuresti elab Eesti metsast tuleva puidu arvel, sest muud kohalikud toormed oleme juba peaaegu välistanud. Jättes kõrvale üle miljardi euro ulatuva maksupanuse ja kümned tuhanded regionaalpoliitiliselt olulised töökohad valdavalt maapiirkondades, siis millega me oma hooneid talviti kütaksime? Ehk teab keegi alternatiive?

Praegu saavad Eesti metsaomanikud energiapuidu eest aastas ca 300 Mln eurot. See raha jääb Eestisse. Sellise energiahulga hind imporditud maagaasi näol maksaks meile ilma maksudeta suurusjärgus 600 Mln eurot ja see raha läheks Eestist välja. See oli hinnatase enne sõda Iraanis....

Ma olen küsinud ka paljudelt looduskaitsjatelt, -teadlastelt ja keskkonnaametnikelt, kuidas saaks mädanevast puidust teha mingeid tooteid? Mitte keegi neist pole pakkunud lahendusi.

Lõpetuseks sobib hästi Soome Vabariigi presidendi Alexander Stubbi lause hiljutisest intervjuust Delfile: „Maailma tuleb võtta sellisena, nagu see on, mitte sellisena, nagu sa tahaksid, et see oleks.“