Pikkade aastatega ehituseks välja võideldud rohelisele platsile
Maarjamäe paekaldal on esimesed elanikud juba oma uusarenduse kodudesse
kolinud, kuid arendusega kallima merevaate suunas edenemine takerdub
Merko jaoks aina looduskaitse taha.
Kristel Härma. Liis Treimann 13.10.2022
Kui Tallinna Botaanikaaia botaanikud
läksid kevadel ajaloo muuseumi kohal kõrguvale Lasnamäe paekaldale
kaitsealuse alpi nurmika üht elukohta üle vaatama, leidsid nad, et teise
kategooria kaitsealune taim on maetud paehunniku alla.
Keset tulevast Merko suurarendust seisvate esimeste juba valminud majade ja kergelt võsastunud looduse vahel laiutab nüüd kolakas hunnik maast välja raiutud paasi, kooritud on ka maapinda. Seda kohas, kus enne oli alpi nurmika esinduslik elukoht.
“Paraku on nendega nüüd kõik,” ütleb Tallinna Botaanikaaia liigikaitse spetsialist Iti Jürjendal, kes kevadel alpi nurmika elukohta kontrollimas käis.
Paekaldal Merko Lahekalda kvartali esimestest valmis saanud majadest edasi mere suunas kõndides on raske aimata, et kõnnid looduskaitse all olevate taimede peal. Kaitsealune alpi nurmikas on sügisesel ajal murututi nägu ja talle lausa meeldib, et tema peal natuke tallutakse. Kust läheb aga piir, kus tallamist läheb paljuks, ei oska ka botaanikud täpselt öelda.
Nii ei tea keegi, kas Merko arendatud korteritesse elama kolivad tuhat peret ja nende neljajalgsed seltsilised kaitsealusele taimele saatuslikuks saavad. Üks alpi nurmika leiukoht Maarjamäel leidis igatahes ehitusele ette jäädes juba kiire lõpu. Miks alpi nurmikatega Lahekalda arenduses nii läks, selgitab nüüd kriminaaluurimine.
Arendustegevuse käigus on Eestis varemgi ette tulnud kaitsealuste taimede hävimist, tõdeb Iti Jürjendal. “Alati ei aita isegi see, et kõik on paberil kirja pandud ja arendajale on näidatud, kust lähevad kaitstava liigi kasvukoha piirid.”
Kaitsealused liigid Merko ehitusplatsil ja selle ümber
Merko arenduse läheduses on esimese kategooria liikidest mägi-kadakkaer ja püstkivirik.
Arenduse alal ja selle läheduses on teise kategooria liikidest alpi nurmikas ja aasnelk.
Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes tihti üksteisest isoleeritud elupaikades.
Teise kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kes ohutegurite jätkumisel võivad sattuda hävimisohtu.
Merko Lahekalda arenduse juures kasvab ka Eestis üliharuldane mägi-kadakkaer. See on Eestis ainus paik, kus esimese kategooria kaitse all olev taim kasvab.
Mägi-kadakkaer tegi Merko elu eriti kibedaks, kuna 2015. aastani kehtis tema, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaiga tõttu üheksa aastat piirang, mis keelas seal ehitamise. Pärast seda, kui keskkonnaminister Merkole kuuluvad kinnistud püsielupaigast välja arvas, sai arendaja võimaluse platsile majad ehitada. Kuid nagu näha, probleeme tuleb endiselt sisse uksest ja aknast.
Kaitsealusele liigile tekitatud olulise kahju kuriteod on harvad
Keskkonnaamet alustas kriminaalmenetlust 21. septembril. Menetlust alustati, sest on tunnuseid, et kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid eirati. Kui suur on keskkonnale tekitatud kahju, selgub menetluse käigus, ütleb ameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots.
Praegu uuritakse asja kui rikkumist, millega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju. Oluline kahju keskkonnale algab 4000 eurost.
Seaduse järgi saab sellise rikkumise eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ettevõtete puhul on karistusena kõne all vaid rahaline karistus. “Kuna uurimine kestab, on siiski ennatlik rääkida konkreetsetest karistustest,” ütleb Ots.
Selliseid kaitsealusele liigile tekitatud olulise kahju kuritegusid esineb Otsa sõnul harva: viimase aasta jooksul on selle järgi menetlust alustatud vaid kolmel korral.
Merko ei tea asjast midagi
Merkole tuleb info kriminaaluurimise kohta üllatusena, ütleb Lahekalda arendusjuht Ines Prual. “Me ei tea võimaliku uurimise sisu ega asjaolusid, mistõttu on võimatu neid kommenteerida,” lisab Prual.
“Oma tegevust oleme hoidnud neis piirides, kus teadaolevalt kaitstavaid taimi ei kasva,” väidab Prual. Ta ütleb, et teiste võimaliku tegevuse eest nad vastutust kanda ei saa, kuna Lahekalda aladel saavad liikuda kõik, kes soovivad.
“Kaitsealuseid taimi looduses nende kaitsmiseks markeerida ei tohi ning liikumine on nii linnale ja riigile kui ka meile kuuluval maal kõigi jaoks vaba.”
Pruali selgitusel ehitab Merko vastavalt ehituslubadele, mille menetlemine on väga põhjalik protseduur. Selle käigus arvestab nii loa taotleja kui ka väljastaja kõigi vajalike nõuete ja piirangutega, muu hulgas ka looduskaitselisi taimi puudutavate piirangutega.
Merko viitab, et esimese ja teise kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtade andmed ei ole avalikud. Keskkonnaameti sõnul on aga kinnistu omanikule kaitsealuste taimede kasvukohad registris nähtavad.
Infot kaitstavate taimede paiknemise kohta nende kinnistutel on Merko saanud Pruali sõnul kirjavahetusest ametkondadega.
“Tuleb tõdeda, et see info on läbi aja nii kinnistutel tuvastatud taimeliikide, nende kasvukoguse kui ka täpsete leiukohtade puhul oluliselt muutunud. On selgunud, et kasvukohti on tekkinud juurde, aga on esinenud ka seda, et varem vaadeldud taimi hiljem ei tuvastata või on taim vahetanud kasvukohta.”
Lisaks jõuab muudatuste info kohale viitega, märgib Prual.
“Piltlikult, kui vaatlus tuvastab taime esinemise suve algul, ei pruugi info selle kohta kinnistu omanikuni jõuda või jõuab see temani näiteks aasta lõpuks ja järelepärimise teel. Kinnistu omanikku keegi registris oleva info muutumisest ei teavita,” räägib ta.
Kuidas peab arendaja kaitsealuse liigi elupaiga juures ehitust korraldama?
Vastab keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit:
Esimese kategooria liikide elupaigad-kasvukohad võetakse üldjuhul kõik kaitse alla ja seal ei ole ehitustegevus lubatud.
Teise kategooria liigi isendeid ei tohi kahjustada ega hävitada ka väljaspool kaitstavaid alasid. Seal ei tohi ehitades mõjutada oluliselt ka nende kasvukohta, kuna ka see võib isendid hävitada. Kui see pole võimalik, tuleb enne ehitusega alustamist taotleda keskkonnaametilt luba kaitsealuste taimede ümberasustamiseks.
Kolmanda kategooria isendite puhul tuleb jälgida, et kasvukoht säiliks osaliselt koos osa isenditega. Kui see pole kuidagi võimalik, tuleb taotleda ümberasustamist.
Kaitstavatel aladel pole liikide ümberasustamine lubatud.
Maaomanik näeb kaitsealuseid liike metsaportaali sisse logides. Enda kinnistu kohta näeb ka avalikkuse eest varjatud andmeid esimese ja teise kategooria liikide esinemise kohta. Infot saab küsida lisaks keskkonnaametist või keskkonnaagentuurist, seda saavad teha ka need, kes ei ole maa omanikud.
Info võimalike kaitsealuste liikide kohta annab maa ostmisel edasi ka notar.
Merko tahtis taimed ümber kolida
Alpi nurmika veelgi parem kasvuala on kohe Lahekalda arenduse naabruses just seal, kuhu tahab linn rajada uue Tallinna Haigla. Selleks, et haigla ehitusplatsil ei ootaks kaitse all olevaid alpi nurmikat ja aasnelki ees kindel lõpp, otsustati Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti koosolekul selle aasta maikuus muld koos taimedega ümber tõsta. Esialgu 3,4 hektarit.
Samamoodi lootis oma kruntidel talitada ka Merko, kuid riigi keskkonnaamet arvas lõpuks teisiti: alpi nurmika selliselt ümber tõstmist pole kunagi katsetatud ning pole kindel, et taimed ellu jääksid.
Ümber kolimisse ei usu eriti ka botaanikud. Tallinna Botaanikaaia teadur Rein Kalamees ütleb, et mulla teisaldamist lootusega, et nii õnnestub ringi kolida terve kooslus koos elurikkusega, saab kindlasti teha. Maailmas on seda tehtud, aga Eestis uuritud pigem kursusetööde tasemel. Alpi nurmika ümber kolimist pole proovitud.
Kalamees ütleb, et paljalt kaitsealuste taimedega ei peaks põhimõtteliselt kinnisvaraarenduse vastu võitlema ning juba planeeringuid tehes tuleks ära otsustada, kus saab kasvada loodus ja kus on arendusala.
Keskkonnaamet üritab kaitsta taimi kohas, kus need just praegu kasvavad, ütleb Kalamees. Tema sõnul arvestab praegune looduskaitse liiga vähe sellega, et taimed levivad maastikul vastavalt sellele, kuidas tekib ja kaob neile sobilik eluruum. “Aga eks sellega ongi raske arvestada,” nendib Kalamees.
Üksikute taimede ümberistutamine on Kalamehe sõnul selles mõttes kahtlane, et taimed eksisteerivad ikka populatsioonidena. “Kui paar taime kuskilt ehituse jalust ära istutada, siis terve populatsiooni jaoks on see tühiasi. Kuna seadus seda võimaldab, siis seda ikka tehakse.”
Jürjendal lisab, et ümber kolitud populatsioon peaks edaspidi ise hakkama saama ja jätkama oma elu nagu oli tal selles kohas, kust ta ära teisaldati. “Seda on sageli äärmiselt keeruline saavutada.”
Kalamees jällegi tõdeb, et taime elus püsimine sõltub nii paljudest asjadest ja lõpuks isendeid sünnib ja hävib kogu aeg.
Merko on endiselt seda meelt, et kaitsealune alpi nurmikas tuleks ümber istutada. “Oleme väga huvitatud kiirest arengust kokkulepete saavutamisel, mis võimaldaks meil istutada praegu prügilademetel kasvavad väärtuslikud taimed ümber vastavalt kokkulepitud meetodile ja kooskõlastatud kohtadesse ning liikuda seejärel edasi hoonete ja nendevahelise linnaruumi väljaehitamisega,” ütles Lahekalda arendusjuht Prual.
Keskkonnaamet on Merkole andnud vastakaid signaale. Eelmise aasta juulis vastas amet Merkole, et elamukvartalis kasvavad alpi nurmika ja aasnelgi taimed on võimalik ümber asustada. Sellisele võimalusele viidati ka siis, kui 2015. aastal arenduse alad mägi-kadakkaera, püsikiviriku ja aasnelgi püsielupaigast välja arvati.
Tänavu veebruaris teatas aga keskkonnaamet, et alale tuleks teha ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sest arendustegevus toob keskkonnas kaasa pöördumatud muutused. Lisaks ei arvanud keskkonnaamet tänavu enam, et taimede ümberistutamine on realistlik.
Keskkonnaamet viitas kirjas sellelegi, et 2017. aastast kuni 2018. aasta septembrini oli küll Tallinna Haigla alal korraldus kaitsealuste taimeliikide ümberasutamiseks, kuid alpi nurmikat ja aasnelki ei ole sealgi ümber istutatud. Pärast seda tehtud eksperthinnang tõdes, et puudub looduskaitseline põhjendus asustada ümber taimi, mis moodustavad populatsioonist suure hulga, mis omakorda kahjustaks liigi soodsat seisundit selle leiukohas.
Täpsustatud 15.10. Algselt oli kirjas, et luba taimede ümberistutamiseks oli Merko aladel.
Merko palus suures mures kohtumist keskkonnaministriga
2015. aastal vabastati Lahekalda arendus karmimatest looduskaitselistest piirangutest, mis keelasid paepealsel igasuguse ehitustegevuse. Selleks ajaks oli arenduse põhjaosas kehtinud üheksa aastat arendajat piirav püsielupaik mägi-kadakkaerale, püsikivirikule ja aasnelgile.
Piirangute kehtivuse ajal arendusest saamata jäänud tulu üle käib Merko isegi keskkonnaministeeriumiga kohut.
Ehituspiirangud sütitasid vaidluse
Tallinna halduskohus on varem otsustanud mõista riigilt Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 000 euro suurune hüvitis ja viivis, kuna Merko ei saanud looduskaitse piirangute tõttu krunte kasutada. Riigikohtu halduskolleegium saatis selle otsuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Kui tänavu veebruaris keskkonnaamet taas varasemaid otsuseid muutis, asus Merko ministri juurest abi otsima. “Seega on Merko taas sattunud olukorda, kus kaalutakse uuesti looduskaitseliste piirangute seadmist Lahekalda arendusalal kasvavate taimede kaitseks,” kirjutas Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe seepeale tollasele keskkonnaminister Erki Savisaarele.
Samas kirjas viitab Mäe sellele, et keskkonnaameti tellitud eksperdihinnanguga on leitud kaks uut alpi nurmika väikest kasvukohta, millest üks jääb osaliselt detailplaneeringu alale ja teine piirneb sellega.
Eksperdihinnanguga tehakse ettepanek kaaluda Maarjamäe klindi mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaiga piiride laiendamist ning alpi nurmika nimetamist kaitstud taimede sekka, kelle püsielupaika kaitsta tuleb.
Merko juhatuse liikme ministrile saadetud kirjas seisab, et Merko soovib vältida olukorda, kus kuluka ja aeganõudva keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusel määratakse siiski planeeringualale olulised piirangud.
“Isegi kui maa-ala püsielupaigana kaitse alla ei võeta, mõjutavad kaitsealused taimed oluliselt plaanitud arendustegevust, kuna taimede ümberistutamise võimaluse puudumisel väheneb ala hoonestamise ulatus. Aastatepikkused vaidlused ja asjaajamised riigi ja linnaga on olnud Merko jaoks kurnavad ning ei võimalda eesmärgipäraselt oma põhitegevusega tegeleda,” seisab kirjas.
Merko tahtis keskkonnaministriga kohtuda, et leida neile probleemidele lahendusi. Soovitud kohtumine tänavu aprillis ka toimus.
“Eestis kipub see nii olema, et paljud tulevad oma huvitavate ideede ja ettepanekutega ikkagi ministri jutule,” ütleb Erki Savisaar.
Lahekalda elukvartal
Merko arendus, mis asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus on Merkol kavas järgmise kümnekonna aasta jooksul ehitada ligi veerandsada uut korterelamut enam kui tuhande korteriga. Arendusprojekti hilisemates etappides oleks kavas rajada kvartalisse kauplus koos väikeäride ja teeninduspindadega ning lasteaed.
Savisaare sõnul on sellistel kohtumistel enamasti küsimus selles, et seaduses on nähtud ette tähtajad, millal peaksid tulema mingid vastused, aga neid vastuseid ei tule: ei keelduvaid, ei nõustuvaid, ei soovitavaid.
“Eks siis ikka otsitakse järgmistelt tasemetelt abi. Ja ega nad (ettevõtjad – toim) ei käi ainult ministrite juures, nad käivad ka riigikogus saadikute juures. Kui ma õigesti mäletan, siis minu palve oli leida lahendus koostöös keskkonnaametiga. Ma saan aru, et on erinevad piirangud, aga on ka erinevad võimalused,” sõnas Savisaar.
“Leidku siis lahendus, mis peab säilima, mida tuleb kompenseerida. Või kui te ütlete, et see on nii püha lapp, kuhu ei tohi astuda, siis öelge ära see, tehke otsus,” ütleb Savisaar.
Savisaar märgib, et probleem, et ametkondadest ei tule otsuseid, on läbiv. Tema sõnum oli, et keskkonnaamet teeks, mis tegema peab, aga tehku otsus ära, et saaks edasi liikuda.
Ministriga kohtumise eesmärk oli saada selgust, millised on riigi uued plaanid Lahekalda kinnistul paiknevate looduskaitsealuste taimede kaitsmise suhtes, ütleb Lahekalda arendusjuht Ines Prual.
Kohtumise käigus sai Merko kinnituse, et riik ala uuesti kaitse alla võtta ei plaani ja endiselt tohib ehitada hooneid alale, kust 2015. aastal looduskaitselised piirangud kaotati, lisab ta.
Pärast ministriga kohtumist andis keskkonnaministeerium keskkonnaametile ülesande teha linnaametite ja maa omanikuga koostööd, et töötada kaitsealuste taimede kaitsmiseks välja parim võimalus, sealhulgas tegeleda sellega, et kavandada ümberistutamise ja taimedelt seemnete kogumine.
Merko kinnitas, et nende tellitud bioloogid on taimede seemneid kogunud ja nad ootavad nüüd keskkonnaametilt juhiseid, kuhu kogutud seemned külvata ja kuhu väärtuslikud taimed ümber asustada.
Looduskaitse piirangud puudutavad rohkem Lahekalda arenduse merepoolset ehk põhjaosa, kus Merko ootab veel uue detailplaneeringu algatamist, mida linn neil teha palus. Justiitsministeeriumi poole pöörduti aga palvega hinnata, kas Lahekalda kvartalis on ehitusluba nelja praegu ehituses oleva kortermaja jaoks antud ikka õiguspäraselt. Ja mis selgus: ehitusluba on antud õigusvastaselt.
Justiitsministeerium palus Tallinna linnaplaneerimise ametilt selgitust, kuidas on nad hinnanud, et ehitusluba vastab 1998. aastal välja antud detailplaneeringule.
Selgus, et ehitusloas märgitud ehitisealused pinnad on suuremad, kui oleks detailplaneeringus kavandatud kruntide pindalast ja täisehituse protsendist lähtuv ehitisealune pind.
Justiitsministeerium tegi linnaplaneerimise ametile selle kohta märkuse, mida nimetatakse tähelepanu juhtimiseks. Ameti juhi Ivari Rannama sõnul on nad sellele ka vastuse koostanud, kuid kiri ei ole veel allkirjastatud ja välja saadetud, mistõttu ei kommenteerinud ta seda täpsemalt.
Tähelepanu juhtimine on soovitusliku olemusega ja seega Tallinna linnaplaneerimise ametile kohustusi ei pane, öeldi ministeeriumist. Küll aga tuleneb kohustus tegutseda kohaliku omavalitsuse aluspõhimõttest järgida oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seadust.
Ehitusloa seadusega kooskõlla viimiseks kohase viisi peab leidma ja selleks vajalikud muudatused tegema Tallinna linnaplaneerimise amet, ütleb justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe.
Ehituslubasid annab välja kohalik omavalitsus ja Merkol ei ole mingit põhjust kahtlustada, et linn väljastaks lubasid õigusvastaselt, märgib Lahekalda arendusjuht Ines Prual. Ta lisab, et enne lubade väljastamist käib põhjalik menetlus, mille käigus arvestavad nii taotleja kui ka menetleja kõigi võimalike õigusaktidega.
Keset tulevast Merko suurarendust seisvate esimeste juba valminud majade ja kergelt võsastunud looduse vahel laiutab nüüd kolakas hunnik maast välja raiutud paasi, kooritud on ka maapinda. Seda kohas, kus enne oli alpi nurmika esinduslik elukoht.
“Paraku on nendega nüüd kõik,” ütleb Tallinna Botaanikaaia liigikaitse spetsialist Iti Jürjendal, kes kevadel alpi nurmika elukohta kontrollimas käis.
Paekaldal Merko Lahekalda kvartali esimestest valmis saanud majadest edasi mere suunas kõndides on raske aimata, et kõnnid looduskaitse all olevate taimede peal. Kaitsealune alpi nurmikas on sügisesel ajal murututi nägu ja talle lausa meeldib, et tema peal natuke tallutakse. Kust läheb aga piir, kus tallamist läheb paljuks, ei oska ka botaanikud täpselt öelda.
Nii ei tea keegi, kas Merko arendatud korteritesse elama kolivad tuhat peret ja nende neljajalgsed seltsilised kaitsealusele taimele saatuslikuks saavad. Üks alpi nurmika leiukoht Maarjamäel leidis igatahes ehitusele ette jäädes juba kiire lõpu. Miks alpi nurmikatega Lahekalda arenduses nii läks, selgitab nüüd kriminaaluurimine.
Arendustegevuse käigus on Eestis varemgi ette tulnud kaitsealuste taimede hävimist, tõdeb Iti Jürjendal. “Alati ei aita isegi see, et kõik on paberil kirja pandud ja arendajale on näidatud, kust lähevad kaitstava liigi kasvukoha piirid.”
Kaitsealused liigid Merko ehitusplatsil ja selle ümber
Merko arenduse läheduses on esimese kategooria liikidest mägi-kadakkaer ja püstkivirik.
Arenduse alal ja selle läheduses on teise kategooria liikidest alpi nurmikas ja aasnelk.
Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes tihti üksteisest isoleeritud elupaikades.
Teise kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kes ohutegurite jätkumisel võivad sattuda hävimisohtu.
Merko Lahekalda arenduse juures kasvab ka Eestis üliharuldane mägi-kadakkaer. See on Eestis ainus paik, kus esimese kategooria kaitse all olev taim kasvab.
Mägi-kadakkaer tegi Merko elu eriti kibedaks, kuna 2015. aastani kehtis tema, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaiga tõttu üheksa aastat piirang, mis keelas seal ehitamise. Pärast seda, kui keskkonnaminister Merkole kuuluvad kinnistud püsielupaigast välja arvas, sai arendaja võimaluse platsile majad ehitada. Kuid nagu näha, probleeme tuleb endiselt sisse uksest ja aknast.
Kaitsealusele liigile tekitatud olulise kahju kuriteod on harvad
Keskkonnaamet alustas kriminaalmenetlust 21. septembril. Menetlust alustati, sest on tunnuseid, et kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid eirati. Kui suur on keskkonnale tekitatud kahju, selgub menetluse käigus, ütleb ameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots.
Praegu uuritakse asja kui rikkumist, millega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju. Oluline kahju keskkonnale algab 4000 eurost.
Seaduse järgi saab sellise rikkumise eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ettevõtete puhul on karistusena kõne all vaid rahaline karistus. “Kuna uurimine kestab, on siiski ennatlik rääkida konkreetsetest karistustest,” ütleb Ots.
Selliseid kaitsealusele liigile tekitatud olulise kahju kuritegusid esineb Otsa sõnul harva: viimase aasta jooksul on selle järgi menetlust alustatud vaid kolmel korral.
Merko ei tea asjast midagi
Merkole tuleb info kriminaaluurimise kohta üllatusena, ütleb Lahekalda arendusjuht Ines Prual. “Me ei tea võimaliku uurimise sisu ega asjaolusid, mistõttu on võimatu neid kommenteerida,” lisab Prual.
“Oma tegevust oleme hoidnud neis piirides, kus teadaolevalt kaitstavaid taimi ei kasva,” väidab Prual. Ta ütleb, et teiste võimaliku tegevuse eest nad vastutust kanda ei saa, kuna Lahekalda aladel saavad liikuda kõik, kes soovivad.
“Kaitsealuseid taimi looduses nende kaitsmiseks markeerida ei tohi ning liikumine on nii linnale ja riigile kui ka meile kuuluval maal kõigi jaoks vaba.”
Pruali selgitusel ehitab Merko vastavalt ehituslubadele, mille menetlemine on väga põhjalik protseduur. Selle käigus arvestab nii loa taotleja kui ka väljastaja kõigi vajalike nõuete ja piirangutega, muu hulgas ka looduskaitselisi taimi puudutavate piirangutega.
Merko viitab, et esimese ja teise kategooria kaitsealuste taimede kasvukohtade andmed ei ole avalikud. Keskkonnaameti sõnul on aga kinnistu omanikule kaitsealuste taimede kasvukohad registris nähtavad.
Infot kaitstavate taimede paiknemise kohta nende kinnistutel on Merko saanud Pruali sõnul kirjavahetusest ametkondadega.
“Tuleb tõdeda, et see info on läbi aja nii kinnistutel tuvastatud taimeliikide, nende kasvukoguse kui ka täpsete leiukohtade puhul oluliselt muutunud. On selgunud, et kasvukohti on tekkinud juurde, aga on esinenud ka seda, et varem vaadeldud taimi hiljem ei tuvastata või on taim vahetanud kasvukohta.”
Lisaks jõuab muudatuste info kohale viitega, märgib Prual.
“Piltlikult, kui vaatlus tuvastab taime esinemise suve algul, ei pruugi info selle kohta kinnistu omanikuni jõuda või jõuab see temani näiteks aasta lõpuks ja järelepärimise teel. Kinnistu omanikku keegi registris oleva info muutumisest ei teavita,” räägib ta.
Kuidas peab arendaja kaitsealuse liigi elupaiga juures ehitust korraldama?
Vastab keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit:
Esimese kategooria liikide elupaigad-kasvukohad võetakse üldjuhul kõik kaitse alla ja seal ei ole ehitustegevus lubatud.
Teise kategooria liigi isendeid ei tohi kahjustada ega hävitada ka väljaspool kaitstavaid alasid. Seal ei tohi ehitades mõjutada oluliselt ka nende kasvukohta, kuna ka see võib isendid hävitada. Kui see pole võimalik, tuleb enne ehitusega alustamist taotleda keskkonnaametilt luba kaitsealuste taimede ümberasustamiseks.
Kolmanda kategooria isendite puhul tuleb jälgida, et kasvukoht säiliks osaliselt koos osa isenditega. Kui see pole kuidagi võimalik, tuleb taotleda ümberasustamist.
Kaitstavatel aladel pole liikide ümberasustamine lubatud.
Maaomanik näeb kaitsealuseid liike metsaportaali sisse logides. Enda kinnistu kohta näeb ka avalikkuse eest varjatud andmeid esimese ja teise kategooria liikide esinemise kohta. Infot saab küsida lisaks keskkonnaametist või keskkonnaagentuurist, seda saavad teha ka need, kes ei ole maa omanikud.
Info võimalike kaitsealuste liikide kohta annab maa ostmisel edasi ka notar.
Merko tahtis taimed ümber kolida
Alpi nurmika veelgi parem kasvuala on kohe Lahekalda arenduse naabruses just seal, kuhu tahab linn rajada uue Tallinna Haigla. Selleks, et haigla ehitusplatsil ei ootaks kaitse all olevaid alpi nurmikat ja aasnelki ees kindel lõpp, otsustati Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti koosolekul selle aasta maikuus muld koos taimedega ümber tõsta. Esialgu 3,4 hektarit.
Samamoodi lootis oma kruntidel talitada ka Merko, kuid riigi keskkonnaamet arvas lõpuks teisiti: alpi nurmika selliselt ümber tõstmist pole kunagi katsetatud ning pole kindel, et taimed ellu jääksid.
Ümber kolimisse ei usu eriti ka botaanikud. Tallinna Botaanikaaia teadur Rein Kalamees ütleb, et mulla teisaldamist lootusega, et nii õnnestub ringi kolida terve kooslus koos elurikkusega, saab kindlasti teha. Maailmas on seda tehtud, aga Eestis uuritud pigem kursusetööde tasemel. Alpi nurmika ümber kolimist pole proovitud.
Kalamees ütleb, et paljalt kaitsealuste taimedega ei peaks põhimõtteliselt kinnisvaraarenduse vastu võitlema ning juba planeeringuid tehes tuleks ära otsustada, kus saab kasvada loodus ja kus on arendusala.
Keskkonnaamet üritab kaitsta taimi kohas, kus need just praegu kasvavad, ütleb Kalamees. Tema sõnul arvestab praegune looduskaitse liiga vähe sellega, et taimed levivad maastikul vastavalt sellele, kuidas tekib ja kaob neile sobilik eluruum. “Aga eks sellega ongi raske arvestada,” nendib Kalamees.
Üksikute taimede ümberistutamine on Kalamehe sõnul selles mõttes kahtlane, et taimed eksisteerivad ikka populatsioonidena. “Kui paar taime kuskilt ehituse jalust ära istutada, siis terve populatsiooni jaoks on see tühiasi. Kuna seadus seda võimaldab, siis seda ikka tehakse.”
Jürjendal lisab, et ümber kolitud populatsioon peaks edaspidi ise hakkama saama ja jätkama oma elu nagu oli tal selles kohas, kust ta ära teisaldati. “Seda on sageli äärmiselt keeruline saavutada.”
Kalamees jällegi tõdeb, et taime elus püsimine sõltub nii paljudest asjadest ja lõpuks isendeid sünnib ja hävib kogu aeg.
Merko on endiselt seda meelt, et kaitsealune alpi nurmikas tuleks ümber istutada. “Oleme väga huvitatud kiirest arengust kokkulepete saavutamisel, mis võimaldaks meil istutada praegu prügilademetel kasvavad väärtuslikud taimed ümber vastavalt kokkulepitud meetodile ja kooskõlastatud kohtadesse ning liikuda seejärel edasi hoonete ja nendevahelise linnaruumi väljaehitamisega,” ütles Lahekalda arendusjuht Prual.
Keskkonnaamet on Merkole andnud vastakaid signaale. Eelmise aasta juulis vastas amet Merkole, et elamukvartalis kasvavad alpi nurmika ja aasnelgi taimed on võimalik ümber asustada. Sellisele võimalusele viidati ka siis, kui 2015. aastal arenduse alad mägi-kadakkaera, püsikiviriku ja aasnelgi püsielupaigast välja arvati.
Tänavu veebruaris teatas aga keskkonnaamet, et alale tuleks teha ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sest arendustegevus toob keskkonnas kaasa pöördumatud muutused. Lisaks ei arvanud keskkonnaamet tänavu enam, et taimede ümberistutamine on realistlik.
Keskkonnaamet viitas kirjas sellelegi, et 2017. aastast kuni 2018. aasta septembrini oli küll Tallinna Haigla alal korraldus kaitsealuste taimeliikide ümberasutamiseks, kuid alpi nurmikat ja aasnelki ei ole sealgi ümber istutatud. Pärast seda tehtud eksperthinnang tõdes, et puudub looduskaitseline põhjendus asustada ümber taimi, mis moodustavad populatsioonist suure hulga, mis omakorda kahjustaks liigi soodsat seisundit selle leiukohas.
Täpsustatud 15.10. Algselt oli kirjas, et luba taimede ümberistutamiseks oli Merko aladel.
Merko palus suures mures kohtumist keskkonnaministriga
2015. aastal vabastati Lahekalda arendus karmimatest looduskaitselistest piirangutest, mis keelasid paepealsel igasuguse ehitustegevuse. Selleks ajaks oli arenduse põhjaosas kehtinud üheksa aastat arendajat piirav püsielupaik mägi-kadakkaerale, püsikivirikule ja aasnelgile.
Piirangute kehtivuse ajal arendusest saamata jäänud tulu üle käib Merko isegi keskkonnaministeeriumiga kohut.
Ehituspiirangud sütitasid vaidluse
Tallinna halduskohus on varem otsustanud mõista riigilt Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 000 euro suurune hüvitis ja viivis, kuna Merko ei saanud looduskaitse piirangute tõttu krunte kasutada. Riigikohtu halduskolleegium saatis selle otsuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Kui tänavu veebruaris keskkonnaamet taas varasemaid otsuseid muutis, asus Merko ministri juurest abi otsima. “Seega on Merko taas sattunud olukorda, kus kaalutakse uuesti looduskaitseliste piirangute seadmist Lahekalda arendusalal kasvavate taimede kaitseks,” kirjutas Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe seepeale tollasele keskkonnaminister Erki Savisaarele.
Samas kirjas viitab Mäe sellele, et keskkonnaameti tellitud eksperdihinnanguga on leitud kaks uut alpi nurmika väikest kasvukohta, millest üks jääb osaliselt detailplaneeringu alale ja teine piirneb sellega.
Eksperdihinnanguga tehakse ettepanek kaaluda Maarjamäe klindi mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi püsielupaiga piiride laiendamist ning alpi nurmika nimetamist kaitstud taimede sekka, kelle püsielupaika kaitsta tuleb.
Merko juhatuse liikme ministrile saadetud kirjas seisab, et Merko soovib vältida olukorda, kus kuluka ja aeganõudva keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusel määratakse siiski planeeringualale olulised piirangud.
“Isegi kui maa-ala püsielupaigana kaitse alla ei võeta, mõjutavad kaitsealused taimed oluliselt plaanitud arendustegevust, kuna taimede ümberistutamise võimaluse puudumisel väheneb ala hoonestamise ulatus. Aastatepikkused vaidlused ja asjaajamised riigi ja linnaga on olnud Merko jaoks kurnavad ning ei võimalda eesmärgipäraselt oma põhitegevusega tegeleda,” seisab kirjas.
Merko tahtis keskkonnaministriga kohtuda, et leida neile probleemidele lahendusi. Soovitud kohtumine tänavu aprillis ka toimus.
“Eestis kipub see nii olema, et paljud tulevad oma huvitavate ideede ja ettepanekutega ikkagi ministri jutule,” ütleb Erki Savisaar.
Lahekalda elukvartal
Merko arendus, mis asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus on Merkol kavas järgmise kümnekonna aasta jooksul ehitada ligi veerandsada uut korterelamut enam kui tuhande korteriga. Arendusprojekti hilisemates etappides oleks kavas rajada kvartalisse kauplus koos väikeäride ja teeninduspindadega ning lasteaed.
Savisaare sõnul on sellistel kohtumistel enamasti küsimus selles, et seaduses on nähtud ette tähtajad, millal peaksid tulema mingid vastused, aga neid vastuseid ei tule: ei keelduvaid, ei nõustuvaid, ei soovitavaid.
“Eks siis ikka otsitakse järgmistelt tasemetelt abi. Ja ega nad (ettevõtjad – toim) ei käi ainult ministrite juures, nad käivad ka riigikogus saadikute juures. Kui ma õigesti mäletan, siis minu palve oli leida lahendus koostöös keskkonnaametiga. Ma saan aru, et on erinevad piirangud, aga on ka erinevad võimalused,” sõnas Savisaar.
“Leidku siis lahendus, mis peab säilima, mida tuleb kompenseerida. Või kui te ütlete, et see on nii püha lapp, kuhu ei tohi astuda, siis öelge ära see, tehke otsus,” ütleb Savisaar.
Savisaar märgib, et probleem, et ametkondadest ei tule otsuseid, on läbiv. Tema sõnum oli, et keskkonnaamet teeks, mis tegema peab, aga tehku otsus ära, et saaks edasi liikuda.
Ministriga kohtumise eesmärk oli saada selgust, millised on riigi uued plaanid Lahekalda kinnistul paiknevate looduskaitsealuste taimede kaitsmise suhtes, ütleb Lahekalda arendusjuht Ines Prual.
Kohtumise käigus sai Merko kinnituse, et riik ala uuesti kaitse alla võtta ei plaani ja endiselt tohib ehitada hooneid alale, kust 2015. aastal looduskaitselised piirangud kaotati, lisab ta.
Pärast ministriga kohtumist andis keskkonnaministeerium keskkonnaametile ülesande teha linnaametite ja maa omanikuga koostööd, et töötada kaitsealuste taimede kaitsmiseks välja parim võimalus, sealhulgas tegeleda sellega, et kavandada ümberistutamise ja taimedelt seemnete kogumine.
Merko kinnitas, et nende tellitud bioloogid on taimede seemneid kogunud ja nad ootavad nüüd keskkonnaametilt juhiseid, kuhu kogutud seemned külvata ja kuhu väärtuslikud taimed ümber asustada.
Merko ehitusluba jäi ministeeriumi hambusse
Septembris ilmnes Merko Lahekalda arendusel probleem välja antud ehitusloaga, mille alusel käib Maarjamäe paekaldal juba ehitus.Looduskaitse piirangud puudutavad rohkem Lahekalda arenduse merepoolset ehk põhjaosa, kus Merko ootab veel uue detailplaneeringu algatamist, mida linn neil teha palus. Justiitsministeeriumi poole pöörduti aga palvega hinnata, kas Lahekalda kvartalis on ehitusluba nelja praegu ehituses oleva kortermaja jaoks antud ikka õiguspäraselt. Ja mis selgus: ehitusluba on antud õigusvastaselt.
Justiitsministeerium palus Tallinna linnaplaneerimise ametilt selgitust, kuidas on nad hinnanud, et ehitusluba vastab 1998. aastal välja antud detailplaneeringule.
Selgus, et ehitusloas märgitud ehitisealused pinnad on suuremad, kui oleks detailplaneeringus kavandatud kruntide pindalast ja täisehituse protsendist lähtuv ehitisealune pind.
Justiitsministeerium tegi linnaplaneerimise ametile selle kohta märkuse, mida nimetatakse tähelepanu juhtimiseks. Ameti juhi Ivari Rannama sõnul on nad sellele ka vastuse koostanud, kuid kiri ei ole veel allkirjastatud ja välja saadetud, mistõttu ei kommenteerinud ta seda täpsemalt.
Tähelepanu juhtimine on soovitusliku olemusega ja seega Tallinna linnaplaneerimise ametile kohustusi ei pane, öeldi ministeeriumist. Küll aga tuleneb kohustus tegutseda kohaliku omavalitsuse aluspõhimõttest järgida oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seadust.
Ehitusloa seadusega kooskõlla viimiseks kohase viisi peab leidma ja selleks vajalikud muudatused tegema Tallinna linnaplaneerimise amet, ütleb justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe.
Ehituslubasid annab välja kohalik omavalitsus ja Merkol ei ole mingit põhjust kahtlustada, et linn väljastaks lubasid õigusvastaselt, märgib Lahekalda arendusjuht Ines Prual. Ta lisab, et enne lubade väljastamist käib põhjalik menetlus, mille käigus arvestavad nii taotleja kui ka menetleja kõigi võimalike õigusaktidega.