Pilvingu täpsustusel oli istungil näha metsafirmade ja keskkonnaameti üksmeelt ennekõike kahes küsimuses: «Üks puudutas raieaega ja valemi rakendamist linnupaaride pesitsemise kohta hektaril, teine seda, kas peaks tingimata käima linde loendamas, et ettekirjutust teha.»
Keskkonnaamet nõustus kaebajatega, et enne lindude pesitsusajal metsaraie peatamist peaksid inspektorid kohapeal linde loendama, aga oli eri meelt selles, kui mitme linnu avastamisel tuleks raie peatada.«Kaebaja lähtus sellest, et iga hektari kohta tuleks kümme linnupaari ära loendada,» kommenteeris Pilving. «Keskkonnaamet oli teisel seisukohal, sain aru, et mingisugusedki linnud tuleb seal ära näha, et oleks kindel, et linnud metsas pesitsevad.»
Nii-öelda ühes paadis olemise küsimus tekkis seetõttu, et riigikohtu palvel metsafirmade kaebuse kohta eelotsuse teinud Euroopa Kohus leidis, et Eesti keskkonnaametil on õigus metsas linnupesade ja -poegade kaitseks raietöid peatada ka ilma kohustuseta metsa linnupesi otsima minna, kui on eeldatav, et linnud metsas parasjagu pesitsevad.Munad purunevad ja linnupojad surevad. Riigikohtunik Pilving ütles, et keskkonnaamet kaitseb oma senist praktikat – kontrollima minnakse vaid kõige linnurikkamatesse metsadesse pisteliselt ja kaebuste peale ning raied peatatakse vaid pesa(de) leidmisel –, kuigi amet teab, et selline praktika toob kaasa paljude lindude hukkumise.
Euroopa Kohtu otsusega on teadlik ja tahtlik lindude huku põhjustamine keelatud. Otsus põhineb Euroopa Liidu linnudirektiivil, mille alusel nõuavad Eesti looduskaitsjad juba aastaid metsaraie peatamist lindude pesitsusajaks. Praegu peab kolmekuulist raierahu vaid Riigimetsa Majandamise Keskus, erametsaomanikke pole riik üldiseks raierahuks kohustanud.
Igal aastal avastavad looduskaitsjad mastaapseid raieid kõige linnurikkamates metsades («Linnurahu ajal võetakse hoogsalt metsa maha, aga ühtegi raiet pole seisma pandud», PM 22.04.2025; «Keskkonnaamet peatas Kirjaneni osalusega firma raied, naabrimees helistas politseisse», PM 27.04.2024).
Ametnikud ei loendanud linde isegi metsafirma palve peale. Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Lea Palmre tunnistas kohtus, et ei pea oma praktikat tõhusaks, sest aastas võetakse keskmiselt 100 000 raieluba ja metsaraie alustamisest ei pea teada andma. «Ei saa [kontrolle] sihtida väga täpselt,» tunnistas ta. «Kuna ressurssi on vähe, sai maatriks tehtud, et inspektorid keskenduksid linnurohketele puistutele (kuus või rohkem pesa hektari kohta – Ü. H).»Osaühingut Voore Mets kohtus esindav advokaadibüroo Ruus & Veso vandeadvokaat Indrek Veso märkis, et keskkonnaamet ei tulnud isegi sellisel juhul linde loendama, kui firma kutsus, et enne raiet veenduda, kas linde on metsas.
Pilving uuris Palmrelt, kui palju tuleb ette olukordi, kui eelduslikult linnurikkasse metsa kohale küll minnakse, aga linde ei avastata. «Jah, kui on tuul ja vihm ja [linde] ei tuvasta, lubame raiega jätkata,» tunnistas Palmre. «Kipute olema ühte meelt [metsafirmadega],» nentis Pilving. «Kahtlen selles tõlgenduses, et lindu peab seal kindlalt märkama.»«Selle peale küsisingi, kas see on ettevaatuspõhimõttega kooskõlas: kui ei saa välistada lindude olemasolu, kas siis saab metsaraiet lubada? Sain vastuse, et nii nad olude sunnil toimetavad, eks peame siis vastuses andma hinnangu, kas see on okei või ei ole,» täpsustas ta Postimehele.
«Keskkonnaamet nõustus riigikohtu istungil metsafirmadega ainult ühes punktis: et praegune õigusraam eeldab metsaraie peatamiseks faktilisi tõendeid lindude pesitsemisest,» kommenteeris keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. «Keskkonnaameti seisukoht põhineb hinnangul, et üksnes asustustiheduse hinnangust lähtudes ei saaks lindude kevadise pesitsusrahu kaitseks raieid peatada metsades, kus eeldatav pesitsustiheduse hinnang on madal. Praegu oleme vaatlustele tuginedes peatanud raieid ka madala asustustihedusega metsades. Kindlasti ei nõustu me metsafirmade esitatud tõlgendusega, et Euroopa Kohtu eelotsuse järgi tuleb peatamiseks loendada faktiliselt korraga kümne linnupaari pesitsemine.»
Kohtus olevad juhtumid üldistati kõikidele metsadele. Kuna Veso ja aktsiaseltsi Lemeks Põlva prokurist Maiu Paloots nõudsid istungil korduvalt kümne linnupaari pesitsemise avastamist, küsis riigikohtunik Oliver Kask, kust selline arvuline piir tuleb – kas aluseks on mingi õigusakt?Veso vastas ilma mikrofoni avamata, mistõttu polnud vastust istungi veebiülekandes kuulda.
«Kümme tuli sellest, et ringkonnakohus lähtus Voore Metsa asjas metsatüübist ja luges tõenäoliseks, et seal metsas kümme paari linde hektari kohta pesitses,» selgitas Pilving. «Eelotsuse taotluses küsisime, kas kümne paari pesitsemise korral tuleb järeldada [lindude tapmise] tahtlust, ja Euroopa Kohus ütles, et tuleb.»Ehk siis arv polnud mitte Euroopa Kohtu üldine seisukoht, vaid nii palju pesitses hinnanguliselt keskmiselt linde metsas, mida Voore Mets 2021. aastal raius, kus keskkonnaamet raie seisma pani ja ettevõte selle otsuse kohtusse kaebas.
Kas viie linnupaari tapmine oleks lubatav? Keskkonnaamet sõidab üldiselt linnupesi otsima, kui metsatüübi järgi pesitseb raiekohas vähemalt kuus linnupaari hektari kohta. Kas kohtunikule tundub veider, et alla kuue linnupaari tapmine oleks justkui lubatav?
«Euroopa Kohtu otsusest ja linnudirektiivist tuleb väga selgelt välja, et ühegi linnu teadlik tapmine ei ole lubatud, kui üksikud erandid välja arvata,» vastas Pilving. «Küsimus on selles, et kus on see piir, kust inimene hakkab aru saama, et on piisava tõenäosusega, et metsaraie korral hakkab linde hukka saama.»Pilving nentis, et riigikohus ei saa otsustada, kui mitme linnupaari tõenäoline pesitsemine metsahektaril annaks aluse metsaraie keelata. «Sellise otsuse saaks Euroopa Kohus teha,» märkis ta. «Meie asi on öelda, kas kahe kaebaja puhul oleks olnud tahtlik [lindude tapmine], kui nad oleksid mais ja juunis konkreetset metsa raiunud. Vaatame, kas annab veel midagi täpsustada. Küsisime istungil korduvalt, kas on veel mingisuguseid teadusandmeid, sealhulgas alusmetsaga seoses, ja saime vastuseks, et vähemalt kaebajatel ei ole. Kohus ei saa teadlaste jao ornitoloogide tööd ära teha.»
Kas otsuse eel tuleb raske kaalumine? «On mõtlemist ikka, aga kindlasti on hullemaid asju olnud,» vastas Pilving. «Üritame ikka sel aastal sellega ühele poole jõuda.»Metsafirmad soovivad raiete peatamise eest hüvitist
Osaühing Voore Mets (kuulub Raul Kirjaneni suurosalusega osaühingule
Valga Puu) ja aktsiaselts Lemeks Põlva (kuulub Jüri Külviku
suurosalusega Lemeks Grupile) vaidlevad keskkonnaametiga kohtus,
millisel juhul võib lindude kaitseks pesitsusajal metsaraiet keelata.
Mõlemad ettevõtted hakkasid keskkonnaametilt saadud raieloa alusel 2021. aasta kevadel metsa maha võtma. Maikuus käskis aga amet pesitsevate lindude kaitseks raied peatada kuni kesksuveni. Selle peale esitasid ettevõtted kohtule kaebused, milles taotleti ameti korralduste õigusvastaseks tunnistamist ja tööseisakuga tekitatud kahju hüvitamist.
Riigikohtu halduskolleegium leidis ülemöödunud aasta detsembris, et kohtuasja lahendamine eeldab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist Euroopa Liidu linnudirektiivi tõlgendamiseks. Nimelt tuginevad Eesti looma- ja looduskaitseseaduses pesitsevaid linde kaitsvad sätted peamiselt just sellele direktiivile.
Euroopa Kohus tegi tänavu augustis eelotsuse, mille kohaselt võimaldab Euroopa Liidu õigus raietöid pesitsevate lindude kaitseks peatada ja piirangud ei hõlma ainult kaitsealuseid linnuliike. Samuti selgitas kohus, et linnudirektiivi järgi on keelatud ka selline inimtegevus, mille eesmärk pole otseselt lindude tapmine või pesade hävitamine, kuid millega selline tagajärg paratamatult kaasneb.
Madin riigikohtus: jätame kassid täna rahule!Riigikohtu avalikul istungil läks veebikaamera ees madinaks, kuna kohus soovis keskenduda konkreetsele õigusvaidlusele, mitte metsatööstuse jutupunktide kuulamisele.
Üks neist oli, et kuna kassid tapavad linde rohkem kui raietöö tegijad, ei peaks metsaraiet lindude pesitsusajaks keelama.
«Jätame kassid täna rahule! Tegeleme lindudega!» katkestas riigikohtunik Ivo Pilving osaühingut Voore Mets esindava advokaadi Indrek Veso vastava etteaste. «Kassid, liiklus, kõik muu tegevus jääb täna kõrvale. Räägime metsaraie mõjust lindudele!»
Veso vaidles vastu, et kassidest peab rääkima konteksti mõttes, ja laskis edasi.
Ta leidis ka, et lindude pesitsusajal metsa raiudes ei teki keskkonnaohtu, mistõttu ei tohiks piirata omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.
Seejärel nõudsid advokaadid, et raie peatamiseks peaksid keskkonnainspektorid metsas kindlasti vähemalt kümne linnupaari pesitsemise tuvastama.
«Ei tähenda, et metsas kuuldud lind seal kindlasti pesitseks. Ornitoloogidel on kindlasti paremad teadmised, aga minu arvates see võib ka mõjutada,» hindas Veso. «Peab olema leitud linnud, et üldse hakata möönma lindude tapmist,» sekundeeris aktsiaseltsi Lemeks Põlva prokurist Maiu Paloots. «Kümne linnupaari pesitsus peaks olema tuvastatud konkreetse raiekeelu alal.»
Veel leidis Veso, et kui metsafirma talvel alusmetsa ära raiub ja lindude pesitsusajal suuri puid maha võtma hakkab, siis justkui saaks eeldada, et linde seal ei pesitse, sest lindudele meeldib pesitseda alusmetsas.
«Mina pole linnuteadlane ja pole ka teie,» märkis selle peale Pilving. «Teie väide on, et linnud ei tee metsa pesa, kui alusmets on ära raiutud, ja lähevad sinna, kus alusmets on olemas? On teil selle kohta mingeid uuringuid esitada, et kui teie kinnistult on alusmets ära raiutud, siis linnud ei taha minna teie metsa, vaid lähevad kuhugi mujale? Peaks eeldama, et linnul on alati alternatiivmets võtta?»
«Tuletan meelde, et kevadsuviseid raieid on tehtud 0,25 protsendil metsa pindalast ja eeldada, et pole sobivat metsa lindudele, see läheb natuke kaugele…» pareeris Veso. «Meil pole mingeid uuringuid esitada, nagu keskkonnaamet ütles, see on läbi uurimata.»
Kuigi Pilving üritas keskkonnaameti esindajate käest selgust saada, kas ja kui palju alusmetsa maharaiumine lindude pesitsemist metsas vähendab, selget vastust ta ei kuulnud.
«Metsalinnustiku arvukust mõjutavad mitmed tegurid, üks on elupaikade kadumine, kui raiume alusmetsa ära, mitmed liigid ei leia head pesapaika, ja kui raiume kõrge metsa ära, siis 1+1 tuleb ikka kaks kokku,» vastas keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits.
«Minu
klient teadlikult ja tahtlikult ei hävitanud linde ega linnupesi, siis
ei saa seda tahtlikuks tegevuseks pidada. Seda enam, et tahtlik tegevus
lindude tapmisel ja häirimisel eeldab, et ma näen ja tajun seda pesa ja
lindu,» jäi Veso oma seisukohale kindlaks