Euroopa Kohus tegi 1. augustil otsuse, et raietööde peatamine lindude pesitsusajal on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Riigikohus küsis Euroopa Kohtult, kas ELi linnudirektiiviga on kooskõlas keskkonnaameti praktika, et lindude pesitsusajal peatatakse linnurohketes metsades raietööd, kuigi raietegevuse eesmärk ei ole lindude tapmine ega nende pesade kahjustamine. Samuti küsis riigikohus, kas raietööde peatamiseks tuleb igal üksikjuhtumil kindlaks teha ohustatud linnuliikide pesitsemine.
Euroopa Kohus selgitas, et linnudirektiivi järgi on keelatud ka selline inimtegevus, mille eesmärk ei ole lindude tapmine või pesade hävitamine, kuid millega selline tagajärg paratamatult kaasneb. «Kohtu otsusest järeldub, et linnurohketes metsades võib raietööd pesitsusajal peatada, ilma et oleks kindlaks tehtud ohustatud linnuliikide pesitsemine raiealal,» kirjutas välisministeeriumi õigusosakond Euroopa Kohtu otsust kommenteerivas Facebooki postituses.Kliimaministeerium tunnustas kohtu seisukohta
«Euroopa Kohus pidas raie peatamist põhjendatuks, tuletades meelde, et linnudirektiivis sätestatud lindude tapmise ja pesitsemise häirimise keeld kehtib kõigile linnuliikidele,» täiendas kliimaministeerium pressiteate vahendusel.«Seadusega on lindude pesitsusaegne häirimine keelatud. Kõige hapram aeg lindude jaoks on aprillist juuni lõpuni. Selleks, et linnud saaks turvaliselt ja rahulikult pesitseda, tuleks raied linnurikastes metsades planeerida muul ajal. Euroopa Kohtu otsus kinnitab, et meie senine praktika, kus teatud metsades on raied piiratud, on vajalikku tasakaalu loodushoiu ja metsa majandamise vahel hästi hoidnud,» sõnas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juht Timo Kark.
Kaitsma peab kõiki, mitte vaid haruldasi linde
Euroopa Kohus selgitas, et linnudirektiivis sätestatud lindude tapmise ja pesitsemise häirimise keelud kehtivad kõigile linnuliikidele, mitte üksnes ohustatud liikidele.Kui lindude pesitsemise ajal tehakse linnurohkes metsas lage- ja harvendusraiet, on lindude tapmine ja pesade hävitamine võimalik tagajärg ja seega võib sellise metsaraie keelata.
Euroopa Kohus täpsustas siiski, et kui inimtegevus üksnes häirib lindude pesitsemist, võib selle tegevuse keelata vaid juhul, kui see on vajalik linnuliikide arvukuse rahuldaval tasemel hoidmiseks. Seevastu kui inimtegevuse tagajärjeks on lindude tapmine või pesade hävitamine, võib tegevuse keelata, sõltumata selle mõjust linnuliikide üldisele arvukusele.Riigikohus saab nüüd oma otsuse ära teha
Euroopa Kohtu otsus on sisendiks Eesti Riigikohtule, kes Euroopa Kohtult vastavat eelotsust palus. «Riigikohus uuendab pärast eelotsuse saamist kohtuasjas menetluse ning annab keskkonnaametile ja metsafirmadele septembri alguseks tähtaja oma seisukohtade kujundamiseks,» kommenteeris riigikohus. «Euroopa Kohus selgitab eelotsuses, kuidas tuleks ELi õigust üldiselt tõlgendada, aga nad ei lahenda ise konkreetset kohtuasja. Riigikohus teeb nüüd selles asjas otsuse, arvestades ELi õigust, Eestis kehtivaid õigusakte ja vaidlusaluse juhtumi asjaolusid.»Metsafirmad tahtsid pesitsusajal metsa raiuda
Palve eelotsuseks saatis riigikohus Euroopa Kohtule 2023. aasta detsembris, kui vastavateemaline vaidlus riigikohtusse jõudis.Kaks metsafirmat – OÜ Voore Mets (kuulub Raul Kirjaneni suurosalusega OÜ-le Valga Puu) ja AS Lemeks Põlva (kuulub Jüri Külviku suurosalusega Lemeks Grupile) – vaidlevad kohtus keskkonnaametiga selle üle, millistel asjaoludel võiks olla lubatav pesitsusajal linnupesade purustamine ja linnupoegade tapmine.Kurioossel kombel olid keskkonnaameti kohtusse kaevanud firmad Euroopa Kohtu seisukoha küsimise vastu.
2021. aasta mai teises pooles said mõlemad ettevõtted keskkonnametilt korralduse lindude pesitsemise kaitseks viieks päevaks peatada varem välja antud loa alusel tehtavad raietööd. Mõlema ettevõtte puhul pikendati hiljem keeldu kuni sama aasta kesksuveni.Metsafirmad kaebasid, et keskkonnaamet põhjustas neile majanduslikku kahju.
OÜ Voore Mets kaebas, et raie korraldaja ei saa hakata tegema ornitoloogilisi uuringuid. «Kesk‑ ja Lõuna‑Euroopa klimaatilised tingimused ja majandustegevus on rändlindudele oluliselt suurema negatiivse mõjuga kui raied Eestis. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga metsale juurdepääsu talvisel ajal. Tehnika seismise tõttu jäi kaebajal neljal päeval saamata tulu 2203 eurot ja 52 senti.»AS Lemeks Põlva kaebas, et enne ettekirjutust polnud ettevõte ise kinnistul üldse lindude pesitsemist tuvastanud. «Kaebaja üheks peamiseks tegevusalaks on metsamaterjali varumine ja raiumine. Haldusorgani prognoosimatu tegevus võib tuua ettevõttele olulist kahju.»